mõjutavad ja ka juhivad mingil määral meie evolutsiooni Maa peal, seda nii kultuuris, sotsiaalses
sfääris kui ka bioloogilises kontekstis.
Kuid huvitav oleks siin ära märkida seda, et tulnukad pidid looma uue liigi ja alles siis sellega
geneetiliselt liituma. See tähendab seda, et nad lõid enda ja primaatide ( ahvide ) vahel inimliigi ja
alles siis veel omakorda loovad enda ja inimeste vahel uut liiki. Tekib küsimus, et miks nad kohe
uue liigi ei loonud enda ja primaatide vahel? Seda võib kahjuks ainult spekuleerida. Võib ainult
loogiliselt arvata, et nad soovivad liituda siiski mõistuslikku rassiga, mitte lihtsalt suvalise Maal
elava looma liigiga. Ilmselt nad loovad enam just enda sarnaseid bioliike. Kui aga võrrelda inimesi
ja tulnukaid, siis tegelikult inimesed ongi väga sarnased tulnukatega – geneetiliselt oleme ju
nendega suguluses, välimuselt oleme nende sarnased ja sarnasusi esineb ka sotsiaalsest aspektist
lähtudes.
Oleks aga väär mõista nii, et inimkond on ainult tulnukatest või ainult ahvidest pärit. Inimsugu
on siiski pärit nii tulnukatest kui ka ahvidest – primaatidest. Seda, et praegusel ajal on meie
teadlased veendunud inimsoo ahvide päritolusse, on see siiski ainult pool tõde. Tulnukate tegevused
planeet Maal on inimkonna teadlastel lihtsalt veel teadmata. Me oleme tegelikult nii ahvidega kui
ka tulnukatega suguluses. Teadaolevalt on Maal meie lähim sugulane žimpans, mis on teaduslikult
aktsepteeritud. Kuid kas ka primaadid ( ahvid ) olid samuti maavälise päritoluga, seda ei ole
kahjuks meile teada. Kui tulnukad on loonud inimsoo, siis oleks põhimõtteliselt võimalik ka see, et
kogu elusloodus planeet Maal oleks nende sigitatud. Kuid selle kohta igasugused andmed kahjuks
puuduvad. Kuid võib kindlalt väita seda, et mõningaid elusolendite liike on nad tõepoolest Maal
loonud. Näiteid tuua kahjuks pole võimalik. Kuid võimalik oleks ka seegi, et nad on veidi
„kujundanud“ loodust ümber niimoodi, et inimene saaks seal tekkida ja „rahus“ elada. See oleks
väikene vihje dinosauruste väljasuremise mõistatusele. Kuid need on pigem spekulatsioonid ja
hüpoteesid kui tõsikindlad teadmised. Lihtsalt üks võimalikkus viib teise võimalikuseni jne.
Kui tulnukad lõid inimsoo, siis nad on sellest hetkest alates inimesi lakkamatult jälginud ja
uurinud. Nii on see olnud juba tuhandeid aastaid. Inimkonna bioloogiline ja kultuuriline areng on
olnud kogu aeg nende valvsa pilgu all. Seda juba aegade algusest peale. Sellepärast inimesi
maailmas röövitaksegi tulnukate poolt, et meie sotsiaalset arengut jälgida ja kontrollida. Inimeste
peal sooritatakse meditsiinilisi läbivaatusi ja uuritakse inimese mälu, kuhu on „salvestunud“
inimese enda eluhetked. Selle läbi näevad tulnukad põgusalt inimühiskonna arengut – „lihtsalt
röövitud inimeste ajudes sobrades“. Tulnukate tehnoloogia ( seega võimalused ) ületavad kaugelt
meie – inimeste – tehnilist taset. „Lendavad taldrikud“ on ilmselt ajamasinad – või vähemalt need
on suutelised rändama ajas. Uurides meid, on nad ka mõjutanud meie evolutsiooni planeedil Maa.
Nii samuti, mil nad on meid jälginud ja kontrollinud meie arengut läbi aegade, on nad ka sekkunud
meie ühiskonna elusse ja inimarengusse. Nad muudavad inimeste maailma vargsi, mitte otsese
sekkumisega, nagu seda kujutletakse Hollywoodi superfilmides. Ka planeedil Maa elavad tulnukad
– maskeerudes „inimeste välimusteks“ ja sulandades niimoodi inimühiskonna sisse. Nende tööd ja
tegemised on Maal kohakuti üsna erinevad. Mõned nende seast on need, kes kannavad ette
maavälisele ühiskonnale meie käekäigust - progressist, rahust, sõdadest jne. Teised on aga need, kes
otseselt mõjutavad inimeste ühiskonna evolutsiooni – on nad siis õpetajad, teadlased, ärimehed,
poliitikud jne. Maal on neid kokku umbes veidi alla kolme miljoni.
Tulnukad soovivad meid nende enditega ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus
on analoogiline näiteks inimeste vahelise sugulise ristumisega. Näiteks mehe ja naise „ühinemise“
tulemusena sünnib uus elusorganism – beebi. Põhimõtteliselt on nii ka uute liikide loomisega. Isegi
planeet Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. See on tegelikult üks
bioevolutsiooni toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer
omavahel looduses bioloogiliselt ristuvad. Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses – huntkoer.
See on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Näiteks isegi Eesti riigi
territooriumitel. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik meie ja nende vahel. Niimoodi rikastub nende
( ja tegelikult ka meie ) genofond. Geneetilised manipulatsioonid on üks bioevolutsiooni toime
mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Ka praegusel ajal oleval teadusel on meil sellest
mingisugunegi ettekujutus, kuid bio- ja geenitehnoloogiad pole meil „veel“ siiski sellisel tasemel, et
18