sioonidega. Paljud maavälised liigid on uurinud inimese psüühikat, et seda kasutada.
Kaasaegsete tulnukate inimröövid ja keskaegsed legendid on omavahel ilmselgelt väga sarnased.
Tulnukate inimröövide motiiv on täpselt sama mida kunagi pakuti vahekordade kohta ka elfidega.
Väga paljud muinasjutud pajatavad inimtittede röövimistest, vahetatutest ja meeste ning naiste
röövimistest „Haldjarahvaga“ järeltulijate saamiseks. Ka armid on väga sarnased. Kui inimest on
tõesti UFO-de poolt kaasa võetud, siis neid tunnistajad vaadatakse uurijate poolt korralikult läbi, et
leida neilt mingisuguseidki arme või märke, mis võiksid viidata röövimisele. Teadvusel olles nad ju
enamasti ei mäleta midagi. Preestrid ja inkvisiitorid uurisid samuti kogu keskaja vältel läbi inimesi,
keda kahtlustati nõidumistes. Niiviisi oli üleloomuliku kontakti tõendiks arm või märk. Preestrid ja
inkvisiitorid läksid nende märkide otsimisega väga sageli liiale ja olid nende leidmistes sageli ka
edukad, sest paljudel inimestel on ju unustatud või seletamatu päritoluga arme. Paljusid selliseid
oletatavaid nõidu piinati ja põletati tuleriidal.
Tulnukate inimröövide juhtumitest ilmneb tõsiasi, et inimsoo lõid maavälised mõistuslikud
olendid – kosmosetulnukad. Inimkond on tulnukate loodud geneetiline eksperiment.
Kui mingisugune elusolev liik eksisteerib väga kaua aega ( Maa aastates umbes sadu miljoneid
aastaid ), siis selle liigi isendite arvukus on tunduvalt meie ( planeet Maal elavate inimeste ) omast
palju suurem ( võrreldes praegusel ajal inimeste arvukusega Maal, mis oleks siis umbes seitse miljardit inimest ). Tegemist oleks aruka liigiga, mille arvukus oleks umbes sadades või isegi tuhandetes miljardites. Mida vanem on liik ( mida suurem on liigi isendite arvukus ) seda enam „vananeb“
liigi genofond ( genotüüp ). Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja
nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Vananemise all mõeldakse seda, et mida
rohkem liigi isendite geenid omavahel kombineeruvad ja mida rohkem järglasi tuleb, seda rohkem
vaesub pärilikkuse informatsioon. See võtab tavaliselt väga palju aega ehk see sõltub ajast. Kuid see
oleneb ka sellest, et kui suur on nö. „sigimiskiirus“ aja ühikus. Isendite järglased pole enam
unikaalsed – ainulaadsed –, vaid sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide ( põlvkondade )
isenditega. Kuni lõpuks on suurem osa tsivilisatsioonist ( liigist ) nö. „teisikuid“ täis, mitte aga
enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama vanu isendeid. Selles
mõttes liik vananebki. See tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda
lõpmata kaua aega. Mitte sellepärast, et liik hävib, vaid sellepärast, et geneetiline informatsioon
hakkab otsa saama – hakkab kordama ning vastavalt sellele genofond vaesub. On võimalik seegi, et
levima hakkavad siis ka üha rohkem ja uusi erinevaid haigusi ja geneetilisi mutatsioone ( vaimu või
füüsilise puudega isendeid ). Geneetilisi omavahelisi kombinatsioone ei saagi tegelikult olla
lõpmatult palju, sest kombinatsioonide varieeruvus väheneb.
Inimsoo lõid tulnukad sellepärast, et rikastada tulnukate enda genofondi. Selle realiseerimiseks
käivad praegu katsed, mis väljenduvad tulnukate inimröövides. Inimsugu on praegu veel väga noor
liik ja veel väga vähe omavahel geneetiliselt kombineerunud. Inimkond annab uut geneetilist
informatsiooni nende ( tulnukate ) eneste ellujäämiseks. Inimkond ei ole aga ainus loodud tehisliik
Universumis. On veel palju teisigi liike, mis asustavad lausa terveid planeete. Näiteks osad neist on
ka mõistusliku elu kandjad