Üleval pool olev skeem-joonis sisaldab infodetaile, mis jaotub numbriliselt ja tähendavad
järgmisi teabeid:
1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad
ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist,
mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla
üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi,
et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis.
Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele
alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks
tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis
mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast
kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis ta enne
oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast
tagasi kööki on see köök läbinud juba sadu või isegi miljoneid kilomeetreid ruumis ( sõltuvalt
sellest kui kaua on kestnud köögist ära olek ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid
vahemaid ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne jne. Miks see nii on, seda sellepärast et
me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume
kaasa Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee
galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva
paisumisega.
Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde
ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik
planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje.
Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru
ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis
tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi
suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose
tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri.
Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on
galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda
alates Suurest Paugust.
On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai
varem ära mainitud – kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta
tagasi kööki, siis see köök ( nagu ka kõik ülejäänud Universumi osad ) ei ole täpselt see sama
või ei ole täpselt samas asukohas. Me ( nagu ka kõik teised kehad Universumis ) liigume
„kaasa“ Universumi üldise liikumisega. Universum on pidevas muutumises, liikumises. Köök
on ruumis liikunud inimese äraoleku jooksul ( tegelikult kogu aeg ) vähemalt miljoneid
kilomeetreid. Kui aga inimesel on siiski soovi tagasi tulla nö. „tõelisesse endisesse kööki“ (
mitte näilisesse endisesse kööki ), kust ta mõni aeg tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel
juhul „aegruumist lahti pääsema“, mis kisub pidevalt temaga ( ja kõige muuga ) kaasa. Kuid
4