Näiteks dopamiin vallandab ajus suure erutustunde, sest see stimuleerib ajus olevat naudingukeskust. Kuid järglaste saamiseks vajalikku seotust võimaldavad luua sellised hormoonid nagu
vasopressiin ja oksütotsiin.
Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb
serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa
serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning
suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 )
Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb
kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub
inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib
esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja
vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde.
Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased, sest samasugused keemilised ained vallanduvad ka kokaiini tarbimisel. „Need kinnitavad armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad
samas ka küsimuse, et kas armub süda või hoopis aju,“ ütleb professor Styephanie Ortigue. „Mina
ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii
alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest“. Kuid on olemas ka
erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi. Näiteks ema ja lapse vahelist
tingimata armastust vallandavad sellised ajupiirkonnad, mis on samas nii ühised kui ka erinevad.
Näiteks keskaju. Kuid samas ajupiirkond, mis töötleb tasuga seonduvat informatsiooni, ja ka
kõrgemad kognitiivsed funktsioonid vallandavad just kirglikku armastust. Assotsiatiivsed
kognitiivsed ajupiirkonnad töötlevad näiteks inimese kehahoiakut.
Kõik need tundmused esinevad ka nii surmalähedaste kogemuste kui ka Maailmataju korral –
kui inimene tajub maailma tavapäraselt erinevalt.
5.3 Eufooriline reaalsus
Selline kogemus on võimalik ainult reaalse maailma ( mitte selle illusioonilise külje ) tajumisel.
Võib öelda, et ainult väljaspool illusiooni. Meie – tavainimesed – kogeme päevast päeva nö. mittereaalset maailma. Inimene mõistab nüüd, et kõigel on mõte ja tähendus. Tema elul tuntud nüüd olevat mõte ja tema eksisteerimisel siin ilmas on tähtsus. Isegi väikestel ja esialgu mittemärkavatel pisiasjadel on erakordne ja mõtteline sisu. Mitte miski ei ole siin maailmas juhuslik ega lihtsalt niisa37