Toome veel ühe näite. Kui inimene on tarvitanud palju alkohoolset jooki, siis on inimene ka joobes seisundis. Rahvakeeli öeldes on inimene purjus. Kuid see seisund sarnaneb sellega, kui inimene
on kaine, kuid pöörleb ümber oma kujuteldava telje nagu seda teevad taevakehad. Ja seda kiiresti,
palju kordi. Kui inimene ei pöörle enam, on tekkinud seisund tõepoolest sarnane joobes seisundiga.
Seda võib igaüks ise järele proovida. Need erinevad tajud väga sarnanevad üksteisele, kuid ei ole
täpselt üks ja see sama. Need on analoogid üksteisele.
2.5 Toime ja mõju
Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need
mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tulevad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida inimene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neurofüsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõjumis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsioonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda
kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile.
Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda,
kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on
nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valguskiirguse toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud
närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses
tekib nägemisaisting – me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemise toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi.
Toome välja veel ühe näite – alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele.
Olemas on inimeste seas üsna levinud arusaam, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine ei kahjusta
inimese enda tervist – veel vähem aju. Selline väga levinud arvamus on tegelikult väga ekslik, sest
alkohol pidurdab inimese ajukoore tööd. Alkohoolsed joogid pärsivad aju pidurdusmehhanisme,
mis on muidu suunatud ajukoorest koorealustele. Niimoodi võib inimene väga kergesti kaotada
enesekontrolli, sest s