2 Unisoofia „teadus“
2.1 Unisoofiast
Unisoofia tuleb sõnadest filosoofia ( filo tuleb kr. keelest phileó – armastan ja soofia tuleb kr.
keelest sophia – tarkus, filosoofia tuleb siis kr. keelest philosophia ja otsetõlkes tähendab – armastan
tarkust ) ja universum ( universum tuleb ladina keelest universum ). Unisoofia tähendab otsetõlkes
siis Universumi tarkust, Universumi filosoofiat.
Unisoofia on teadus, mis uurib ja käsitleb elusorganismi ( eelkõige intellekti ) inimesest kõrgemaid „vaimseid protsesse“ ja ( selle tulemusena ) inimteadvusest kõrgemaid teadvuseseisundeid.
Seega tegemist on meil nö. „kõrgema psühholoogiaga“ või „kõrgema filosoofiaga“. Unisoofia „teadust“ võib käsitleda nii psühholoogiana kui ka filosoofiana. Unisoofias sisaldab nende mõlema teaduse elemente ja Unisoofiat võib käsitleda nii psühholoogid kui ka filosoofid. Võib ka nii öelda, et
Unisoofia on psühholoogia ja filosoofia „segu“ või „ühendteadus“. Järgneva materjali läbi võtmiseks „on soovitatav“ enne läbida psühholoogia või filosoofia üldkursus.
Siin ei ole käsitletud või ei ole ära toodud nende tundmuste või tajude ( ka uue teadvuse seisundi ) neuronaalsed korrelaadid ( vastava taju liigi või kõikide taju liikide üheaegne aktiivsuse „muster“ närvikoes – peaajus ). Ka ei ole ära toodud see, et kuidas neid tajusid või sellist „superteadvust“
esile kutsuda – tehnoloogiliste vahenditega, kuigi ka nende uurimine ja käsitlemine on võimalik.
Neid käsitleme me hiljem tulevikus – mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste
alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on
olemas Unisoofia „teaduse“ põhiideed, põhiprintsiibid.
2.2 Taju
Unisoofias on üheks keskseimaks ja enimkasutatavaimaks sõnaks taju. Räägitakse ju seda, et
inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja
mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi.
Mõiste taju võib tähendada kahte asja. Esiteks taju võib olla kui protsess ( näiteks tajumine ).
See on üks kindel aktiivsus aju infotöötluse süstee ֗2