ligikaudu 300 000 km vahemaa.
Kvantmehaanika:
Kvantmehaanika:
Valgusel esinevad difraktsiooni ja inteferentsi
nähtused. Osakeste korral esinevad tuntud
määramatuse seosed. Osakeste käitumine on
tõenäosuslik ja seega valguse osakesed ehk
footonid teleportreeruvad aegruumis.
Elektronide kvantmehaanilised aspektid
on kõik täpselt samad, mis footonite
korralgi.
Antud juhul käsitleme siin peamiselt kvantmehaanika füüsikalisi aluseid, mitte niivõrd selle
matemaatikat. Nii tegime ka relatiivsusteoorias. Püüame arusaada ja mõista nende füüsikateooriate
just füüsikalist olemust laskumata seejuures nii väga sügavale matemaatikasse.
Teleportmehaanika ( teleportatsiooni ) peatükis oli käsitletud teleportatsiooni olemusest ja selle
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on
seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole
tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti kooskõlas ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportatsiooni peatüki endaga.
Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka
lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss,
energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas
rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osakese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist
teise, siis selle kahe ruumipunkti vaheline kaugus ongi lainepikkus. Sagedus näitab teleportreerumiste arvu ajaühikus – seda, et kui palju on osake teleportreerunud mingis kindlas ajaühikus.
Periood näitab siis aega, mis kulus ühest ruumipunktist teise teleportreerumiseks, sest teleportreerutakse peale ruumis ka veel ajas. Järgnevalt hakkame kõiki neid osakese kvantefekte pikemalt
uurima.
1.4.2 Kvantmehaanika formalism
R. Feynmann andis kvantmehaanikast uue tõlgenduse ( formalismi ). Tema loodud integraalid
arvutavad välja osakese kõikvõimalikke trajektoore. Selle uue formalismi tõlgendus
kvantmehaanikast oli lühidalt järgmine:
1
2
3
Osakesed „liiguvad“ aegruumis mööda kõikvõimalikke trajektoore.
Feynmann kirjeldas igat trajektoori kahe arvuga, milleks oli laine amplituud
ja faas. See tähendab seda, et iga trajektoori jaoks arvutatakse välja
tõenäosusamlituud.
Arvutatakse välja tõenäosus osakese jõudmiseks punktist A punkti B. Seda
arvutatakse välja osakese lainete liitmisega ( ehk integreerimisega ) ehk kõik
trajektooride tõenäosusamplituudid summeeritakse. Kuid liikumistrajektoore
on tegelikult lõpmata palju. Seetõttu tuleb integreerida ehk summeerida üle
kõikide võimalike trajektooride, sest need lained on seotud osakese
kõikvõimalike teedega, mis läbivad mõlemat punkti.
83