Astronoomiline objekt muutub nähtamatuks, kui Schwarzschildi raadius on suurem objekti
mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad
objektid Universumis. ( Keskinen ja Oja 1983, 71-74 ).
Aja ja ruumi efektid gravitatsiooniväljades avalduvad väga selgesti ka järgmises katses. Näiteks
oletame, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusall ikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 )
välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised:
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses:
s3 = t 3 .
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioodi omaajad olema võrdsed. Seega:
s1 = s2 = s 3 .
Ja niimoodi avaldub järgmine seos:
ehk
t1 > t2 > t3 .
kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood
on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiirgusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus
nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile
lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ).
1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine
„Meetrilise formalismi esitusviis on üldrelatiivsusteooria „klassikaline“ esitus. Kuid seda
klassikalist formalismi on täiustatud. On välja arendatud üldrelatiivsusteooria matemaatiliste aluste
üldiselt komplitseeritumad käsitlused. Need aga lähtuvad üldisematest matemaatilistest
kontseptsioonidest, mõistetest. Sellisel juhul alustatakse tavaliselt aegruumi kui diferentseeruva
muutkonna lokaalsete pseudoeukleidiliste puuteruumide, nendest moodustatud puutujavektorkonna,
puuteruumis Lorentzi rühma taandamatute esitustega defineeritavate matemaatiliste suuruste (
spiinorite, tensorite ) vaatlemisest. Pärast seda arvestatakse ka kogu tänapäeva
diferentsiaalgeomeetriat. Kasutatakse topoloogilisi meetodeid, mitmeid eripäraseid ja efektiivseid
arvutusmeetodeid. Näiteks Cartani välisdiferentsiaalvormide arvutust. Seejärel see kõik
rakendatakse aegruumi ( kui kõvera Riemanni ruumi ) omaduste detailse uurimise teenistusse.
74