teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et
Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas
rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab
olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks
teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist.
Maailmataju „vaimne“ osa
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda
kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis
füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse
üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse
teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline
visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised:
Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia
moodustavad Maailmataju tsentraalse osa.
Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille
loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud
erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus
on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud
inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna
vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna
vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev.
Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad,
et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik
neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus,
on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja
selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul
6