ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnetväljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse
eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis
füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip
tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),
mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide
võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis
sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka
elektromagnetlaine võnke rütmidele.
Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei
ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi
kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste
kehade.
Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks
inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene
omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib
energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi
teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse
inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva
maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike. Igasuguse riigi rahva elatamise ja
arengu võimalusi võimaldab just riigi majandus. Riigi majandus hõlmab väga paljude
inimeste tegevusalasid. Nendeks võib olla näiteks inimeste hariduse tagamine, elamute
ülesehitamine ja nende kütmine, arstiabi võimaldamine, kultuuri toetamine, inimeste toitmise
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid
enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel
on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete
toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on
samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus,
tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-,
sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid
ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb
loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid.
Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa
ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam
kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie
FWf