mittepöörleva kerakujulise keha raadiusest. Nii tekib must auk. Neutrontähed on kõige tihedamad
objektid Universumis. ( Keskinen ja Oja 1983, 71-74 ).
Pöörlevat musta auku ümbritseb kaks horisonti: statsionaarsusraja ja sündmuste horisont.
Statsionaarsusraja on kokku surutud musta augu pooluste kohalt, kuid ekvaatori juures ulatub see
natuke väljapoole sündmuste horisonti. Musta augu sündmuste horisont ( ehk musta augu pind ) ise
on aga täiesti kerakujuline ja mittepöörlev ning selle tsentris asub singulaarsus ( mida tegelikult
pole olemas ). Nende kahe horisondi vahel asub ergosfäär, kus absoluutselt kõik kehad pöörlevad
ümber musta augu ja nende pöörlemissuunad ühtivad musta augu pöörlemissuunaga. Ergosfääris ei
püsi paigal mitte ükski keha, kuid sealt on võimalik välja pääseda. Musta augu sündmuste
horisondist ei ole võimalik välja pääseda.
Aja ja ruumi efektid gravitatsiooniväljades avalduvad väga selgesti järgmises katses. Näiteks
oletame, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 )
välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised:
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses:
s3 = t 3 .
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioodi omaajad olema võrdsed. Seega:
s1 = s2 = s 3 .
Ja niimoodi avaldub järgmine seos:
ehk
t1 > t2 > t3 .
kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood
on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiirgusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus
nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile
lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ).
1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine
„Meetrilise formalismi esitusviis on üldrelatiivsusteooria „klassikaline“ esitus. Kuid seda
klassikalist formalismi on täiustatud. On välja arendatud üldrelatiivsusteooria matemaatiliste aluste
üldiselt komplitseeritumad käsitlused. Need aga lähtuvad üldisematest matemaatilistest
kontseptsioonidest, mõistetest. Sellisel juhul alustatakse tavaliselt