mingis taustsüsteemis aeg kulgevat aeglaselt, kuid samas mõnele teisele vaatlejale tundub aeg
kulgevat tavalise kiirusega. Aja kulgemine sõltub sellest, et millises taustsüsteemis vaatleja parajasti
asub. Kuid reaalne ajas rändamine ( teleportreerumised ajas ) ei ole suhteline ( ei sõltu taustsüsteemi
või vaatleja valikust ), vaid on üldine ehk universaalne – korraga kogu Universumit hõlmav nähtus.
See tähendab seda, et keha teleportreerub ajas kõige eksisteeriva suhtes ( väljaarvatud iseenda
suhtes ). Kui inimene rändab ajas, siis ta ise nooremaks või vanemaks ei muutu, kuid kogu tema
ümbritsev maailm muutub vastavalt selliseks, millisena see maailm oli sellisel ajahetkel, kuhu ta
ajas parajasti rändab.
1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild
Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk
ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama.
Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli:
Aegruumi auk:
Aegruumi tunnel:
Tegemist on aegruumi auguga. Mida
enam augu tsentrile lähemale, seda enam
aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Augu tsentris aega
ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi augu
suurust kirjeldab Schwarzschildi raadius.
Aegruumi auk on nagu aegruumi tunnel. Mida kaugemale
( sügavamale ) tunnelisse minna
seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus
väheneb. Aegruumi tunneli sees
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi august saab minna sisse ja
välja.
Aegruumi tunnelil on kaks otsa sissekäik ja väljakäik.
Aegruumi auk on piirkond ruumis, kus
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi tunnel on alati sirge,
mitte kõverduv ega väänduv*.
Füüsikalised kehad teleportreeruvad
ajas ja ruumis, kui nad satuvad aegruumi
auku ehk „väljaspoole aegruumi“.
Aegruumi tunneli läbib keha hetkega ehk 0 sekundiga. Inimese
teleportreerumine ajas ja ruumis
ning aegruumi tunneli ( ehk ussiaugu ) läbimine on tegelikult
üks ja sama.
Mida suurem on aegruumi auk ehk
mida rohkem aegruumi on augu ümber
kõverdunud, seda kaugemale ajas ( või
ruumis ) liigutakse**.
Mida pikem on aegruumi tunnel,
seda kaugemale ajas ( või ruumis )
liigutakse.
47