Sellepärast, et
Siin on näha seda, et aega ja ruumi ei ole gravitatsioonivälja tsentris enam olemas ( teatud ulatusega
R ). Järelikult sellele lähenedes hakkavad aeg ja ruum kaduma, mis väljendubki aja aeglenemises ja
keha pikkuse lühenemises. Relatiivsusteooria kinnitab meile seda, et aeg ja ruum on üksteisest
lahutamatud. Ja seega aeg ja ruum moodustavad kokku ühe terviku, mida nimetatakse aegruumiks.
Kuna Universumi ruumala suureneb ajas, siis ei saa Universumi ruumala ehk kahe ruumipunkti
vaheline kaugus olla lõpmatult suur. Niisamuti ka kahe ruumipunkti vaheline kaugus ei saa olla
lõpmatult väike. Järelikult Universum paisub “mõlemas suunas” korraga: Universum paisub
korraga nii väiksemaks kui ka suuremaks ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus suures mastaabis
suureneb ja väikeses mastaabis väheneb. Universum paisub “väljapoole” aga samas ka nagu
“sissepoole”.
Joonis 18 Universum paisub kahes suunas: sissepoole ja väljapoole.
Universumi kehade mõõtmed
Universum paisub. See tähendab seda, et Universumi ruumala suureneb ajas. Universumi
paisumisel ei ole eelistatud suunda, kogu Universumi ruum suureneb aja kõikjal korraga. See
tähendab, et kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemine ajas ei sõltu ruumi koordinaatide ( x,
y, z ) valikust ( ükskõik, kus me need kaks ruumipunkti ka võtame, ikkagi nende vaheline kaugus
ajas suureneb ). Seetõttu suurenevad ajas ka kõikide kehade mõõtmed Universumis ( sest ka need
omavad ruumi ), mitte ainult kehade vahelised kaugused ( nagu galaktikate parvede korral ).
Näiteks inimese mõõtmed olid viis minutit tagasi palju kordi väiksemad, kui praegusel ajahetkel.
Kuna kogu Universumi ruum paisub ajas kõikjal korraga, siis Universumi kehade suurenemise
efekti me ei taju. Universumi paisumine avaldub galaktikate parvede üksteisest eemaldumisega.
Seda võib tinglikult nimetada ka nähtavaks Universumi paisumiseks.
Universumi paisumise mastaabiefekt
Universumi paisumine avaldub praegusel ajal alles väga suurtes ruumi mastaapides – galaktikate
parved eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida kaugemal nad üksteisest on. See tähendab
sisuliselt ka seda, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb väga suures ruumi mastaabis (
38