Aga kuidas on kõik see seotud ajas rändamisega? On ikka küll seotud. Kehade M ja m liikumised kera sfääril ( pinnal ) on nagu liikumised tavalises aegruumis, sest kera pidevalt paisub ( ehk liigub ). Jätame praegu siin arvestamata kera pinna kahemõõtmelisuse. Kera ruumala pidevalt suureneb ajas. Kui aga liikuda mööda kera raadiust ( kas või natukenegi või selle suhtes kas väiksema või
suurema nurga all kui 90 kraadi ) siis nagu liiguks hyperruumis. Ja kui kehade liikumised toimuvad
hyperruumis, siis ongi meil tegemist ajas rändamisega.
See siis ongi Universumi paisumise seos ajas rändamisega. Universumis toimub pidevalt liikumine, tänu Universumi ruumala suurenemisele – paisumisele. See on nagu pigem aja paisumine kui
Universumi paisumine. Kõik kehad Universumis liiguvad selle suure paisumisega „kaasa“.
Kera ise oleks hyperruum K´ ja kehade liikumised kera pinnal oleksid tavaruumis K ( mis
pidevalt liigub mööda x-telge ). See on siis nagu tavaruum. On antud ka kehad M ja m, mis siin on
nendeks galaktikad. Siin liigutakse aga pidevalt mööda kera raadiust – tsentrist eemale. Vaata ka ajas rändamise põhiprintsiipe.
Jooniselt on näha, et kera iga sfäär ( pind ) on nagu ( ülesvõte ) mingisugusest kindlast ajahetkest. Ja kui tõepoolest liikuda mööda raadiust ( näiteks tsentri poole ), siis satuksime sellistesse kera
sfääridesse, mis oleksid teistsugustes ajahetkedes. Antud juhul siis varasemates ajahetkedes. Liikumine toimub siis ajas minevikku. Seda siis see neljas joonis kujutabki. Kera erinevaid sfääre nim.
siis ajasfäärideks. Ilmselt on Universumil lõpmata palju ajasf ääre. Iga kera sfäär on mingisuguses
kindlas ajahetkes, sest kera paisub ajas. Kera ruumala suureneb ajas ja seda lakkamatult.
Niimoodi ajas rändamine looduses avaldubki – selline mehaanika nagu on kirjeldatud peatükis
„Ajas rändamine“. See avaldubki, nagu näha, Universumi paisumises.
1.1.7.4.1.1 Universumi paisumise mudel
Tegemist oli meil Universumi paisumise mudeliga. Selleks on kera, mille ruumala suureneb ajas.
Nii nagu Universumgi, milleks on siin kera.
Universum ei paisu tegelikult niimoodi nagu siin kera paisub. Kera paisumisel on paisumiskese.
Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub
kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga.
Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks „ideaalselt“ reaalse Universumi paisumisega,
teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis.
Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera
ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K
on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis – ristkoordinaadistikus. K
ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid.
Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga
K0( x,y,z ).
Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega.
Oletame, et „punkt K täidab kogu ruumi“. Neid peab siis olema väga palju. Iga üks neist on oma
kera tsenter. Kerasid on sama palju kui punkte. Selleks:
33