Joonis 8 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged
pilvelõhkujad.
http://www.webartz.com.br/wp-content/uploads/2008/09/future-city-scape1.jpg
Kui inimkond jõuab oma arengus sellisele tasemele, et luuakse tehisintellekt, siis ka sellel on
omad kindlad mõjud meie tehnogeensele ühiskonnale. Näiteks paljud inimese eluvaldkonnad
automatiseeruvad. See tähendab seda, et enamus töid teevad inimese eest juba robotid (
tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt.
Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada
ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba
praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad
võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise
vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised
robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul
jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud
digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud
pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud
eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud
automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral
mõne rakenduse kasutamisel pargib auto parklas ennast ise. Mida aeg edasi, seda enam töökohti
saavad robotid, mitte enam inimesed. Kuid roboteid kasutatakse pigem lihtsate teenuste ja liinitöö
korral. Kuid selline dendens soodustab inimeste töötuse suurenemist, kui robotid ja automaatika
inimeste töö üle võtavad. Inimeste tööjõud üha enam kallineb ja seetõttu on jälle soodne robotite ja
automaatika pealetung, näiteks teenindussektoris. Kuid inimühiskonna ajaloo kulgu jälgides on
näha seda, et tehnoloogia nii loob kui ka kaotab inimeste töökohti. Automatiseerimine ja robootika
võtab inimestelt üha enam töökohti ära ja samas uusi ametikohti ei tule inimestele nii kiiresti juurde.
Ja pealegi uusi töökohti on kallis luua. (http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=66455460)
Praegusel ajal võib arvata seda, et kõik paremaks eluks vajalik on juba olemas ja midagi väga
radikaalset uuendust või ideed maailmas hästi elamiseks enam ei teki. Nii on arvanud ka Kanada
Briti Columbia Ülikooli majandusteaduste professor James Brander. Näiteks põllumajanduses,
energiatööstuses, transpordis ja ka meditsiinis on juba praegu uudsete ideede osakaal märgatavalt
vähenenud. Kõik heaks eluks vajalikud asjad on juba välja mõeldud ja seetõttu võib öelda seda, et
meie maailm on nagu juba valmis. See võib tunduda üsna äärmusliku väitena, kuid see ju ka
tegelikult nii on. Näiteks jalgratas sai tänapäevase kuju juba 1920. aastate alguses, kuid siiani seda
ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas
oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi,
106