ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka
surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse „musta
tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus.
Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel
avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused
sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse
tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega,
kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida
läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume
ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247)
Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid
on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu
närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole
enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi
tunneleid, mis oli juba eespool kirjeldatud ). Sellega kaasas ilmneb ka teleportatsioon. See eest
tajutakse ka ajatust ja ruumitust, mis esinevad samuti surmalähedaste kogemuste korral. Samuti
ilmnevad ka telepaatia ja telekineesi ( mõnikord nimetatakse seda ka psühhokineesiks ) võimed.
Näiteks surmalähedaste kogemuste korral suhtlevad valgusolendid inimesega just läbi telepaatia.
Vaimsed võimed üldse ( näiteks mälu, mõtlemine jne ) on erakordselt head ja reaktsioonid on selged
ja kiired. Näiteks surmalähedaste kogemuste korral tekib inimesel mõistmine valgusolendi juures
silmapilkselt ja täielikult.
3.2.5 Ülitsivilisatsiooni elutalitlus
Inimesed on aja jooksul muutnud enda tarbeks loodusvarasid ainelisteks või mitteainelisteks
hüvedeks, et ennast kuidagi ära elatada. Osa nendest moodustavad tarbeesemed nagu näiteks riided,
toit, eluasemed jne. Teise osa moodustavad sellised hüved, mis on vajalikud tootmise jätkamiseks.
Nendeks on näiteks energia, oskused, materjalid, tööriistad jne.
Ajaloo jooksul on inimesed valmistanud esemeid väga erinevalt. Näiteks inimeste eellased
Homo habilis´ed valmistasid kivist ( täpsemalt ränikivist ) relvi ja tööriistasid, et jahtida loomi ja
neid söömiseks tappa. Tükk aega hiljem hakkavad inimesed aga kaevandama ( näiteks vaske ja
ränikivi ). Pärast seda hakati esemeid valmistama juba rauast ( näiteks relvi ja tööriistu ). Keskaja
suurim saavutus oli J. Gutenbergi trükikunsti leiutamine, mis mõjutas inimkultuuri kõige rohkem.
18. sajand oli aga inimkonna tööstusajaloos üks olulisemaid pöördepunkte. Näiteks 18. sajandi
alguses töötas juba maailma esimene vabrik, milleks oli siis vee jõul töötav inglise John Lombe´i
siidiketrusvabrik. Kuid varsti pärast seda hakkasid masinad ja sõidukid töötama aurumootori abil.
Juba 18. sajandil töötati välja sellised esemeid valmistavaid tööriistu nagu treipingid, freesid ja
puurid. Elektri kaasamine 19. sajandi tööstusele oli aga järjekordne suur edasisamm. Näiteks sellel
sajandil asendati kõik aurumootorid elektrimootoritega. Elekter võimaldas esimest korda luua ka
kunstlikku valgust. 20. sajandi alguses luuakse koosteliin, mis võimaldas lihtsamat, kiiremat ja
odavamat suurtootmist. Esimesena kasutas seda Henry Ford. 20. sajandi keskpaiku leiutati plast,
mida tööstuses ohtrasti kasutatakse. Umbes samal ajal ilmuvad tööstusvabrikutesse arvutid ja
tööstusrobotid, mis võtavad inimestelt üha rohkem tööd üle. Kuid juba 21. sajandi alguses
võidutseb 3D-printeritehnoloogia võidukäik maailmatööstuses. See võimaldab toota mistahes
esemeid.
Väga vanadel aegadel tootis talupere endale kõik, mis vaja läks. Kuid tänapäeval on kujunenud
tööjaotus. See tähendab seda, et valmistatakse ja müüakse seda, mida kõige paremini teha osatakse.
Teisi asju, mida vaja läheb, ostab inimene juba saadud tulu eest. Kui aga inimesel on rohkem vaba
raha ehk kapital on juba olemas, siis on tal võimalus luua oma ettevõte. Ettevõttel on olemas
102