sageduse ( ja seega ka lainepikkuse ) muutumise levimine lainete jadas.
Ei ole päris selge, et kas väljad eralduvad ainult peaajust ( kuid peaajust kindlasti ) või kogu
närvisüsteemi ulatuses. Peaaju funktsioonid on väga spetsialiseerunud. Väga üldiselt võttes jaguneb
peaaju suur spetsialiseerumine kahte suurde leeri: üks osa kogu funktsioonidest tegeleb
bioorganismi juhtimise ja kontrollimisega ning teine osa ainult teadvuse ja psüühikaga seonduvaga.
Ka on teada rohkesti juhtumeid kui inimesel on mõni haige siseorgan eemaldatud või asemele
opereeritud mõne teise inimese siseorgan, siis vastavalt sellele on opereeritaval inimesel midagi
mälust kustunud või saanud uusi mälestusi, mis ei ole tegelikult inimese enda omad. See viitab
sellele, et inimese mälu ( ja seega mingilmääral ka teised psüühika aspektid ) on „talletunud“ ka
erinevate organite närvikudedesse ( näiteks südamesse ), mitte ainult ajupiirkondadesse, kuid mis on
siiski ajuga ühenduses. See kõik vihjab sellele, et väljad võivad eralduda peaajust või kogu
närvisüsteemi ulatusest ainult osaliselt ( piirkondadest, mis on seotud ainult teadvuse ja psüühikaga
). Seda näitavad SLK-nähtused, mille korral inimese teadvus ja psüühika eksisteerivad ilma kehata.
Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlaine füüsika
Valgus on elektromagnetlaine ehk elektrivälja ja magnetvälja üksteise muutumise levimine
ruumis. See tähendab seda, et elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke, kuid magnetvälja
muutus tekitab omakorda elektrivälja jne jne, mis levib laengust sõltumata lainena ruumis edasi.
Kuna elektromagnetlaine toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli ( näiteks inimsilm
reageerib elektromagnetlaine ehk valguse elektriväljale, sest elektromagnetlaine elektriväli
põhjustab elektriliste impulsside ilmnemist inimese nägemisnärvides ), siis kirjeldatakse
elektromagnetlainet ainult elektrivälja muutumise kaudu. Valguslaine lainepikkused jäävad 380
kuni 760 nm vahele. Kuid samas kujutatakse valgust mikroosakeste ( ehk footonite ) voona, millel
on kvantfüüsika järgi lainelised omadused. Valgus kui elektromagnetlaine ei ole oma olemuselt
tingitud footonite lainelistest omadustest ja seega eksisteerib valguse korral kaks täiesti erinevat
dilemmat: esiteks, kuidas saab valgus olla üheaegselt elektri- ja magnetvälja üksteise muutumise
levimine ruumis ja footonite voog ning teiseks, kuidas saab olla osakestel ehk footonitel lainelised
omadused ( või kuidas saab valgus olla üheaegselt nii laine kui ka osakesed )?
Joonis 2 Elektromagnetlaine kujutav joonis. Elektriväli muutub mööda z-telge, kuid magnetväli
mööda y-telge.
(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/35/Onde_electromagnetique.svg)
Valguse kui elektromagnetlaine elektriväli ja magnetväli on omavahel risti ja risti ka laine
levimissuunaga ruumis. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, mille elektri- ja magnetväli
muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt ja ühes faasis. Seda kirjeldavad järgmised laine
matemaatilised võrrandid: elektromagnetlaine elektrilist komponenti kirjeldab võrrand E=E0cos(wtkx+α0) ja magnetilist komponenti H=H0cos(wt-kx+α0), kus w on laine ringsagedus, k on lainearv, t
on laine periood ja x ruumikoordinaat. Vastavalt kvantelektrodünaamika seadustele ei ole
elektromagnetlaine ( näiteks valguslaine ) tegelikult pidev, vaid see liigub ruumis “portsjonite”
86