seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju )
teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Inimese
vereringe peatumise korral lakkab teadvus 15 – 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline
surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti
ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Aju võib surra ka enne
südant insuldi või pähe saadud löögi tagajärjel. Sellisel juhul ( ajusurmas ) hoiab hingamisaparaat
südant töös.
Kui inimene on liiga kaua teadvusetus seisundis, võib tal tekkida ajuturse, mis võib omakorda
tekitada ajuverejooksu. Ajuturse võib purustada ajutüve ja sellele võib järgneda ajusurm.
Verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad kliinilise surma või ajusurma korral
funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu seotud neuronite laenglemistega. Näiteks
neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad töö
tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse
südamest. Ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb neuronite aktiivsuse muutumine, kuid
ilmtingimata mitte alati. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga
erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom. Veri kannab
hapnikku ( eriti just ajju ) organismi laiali. Vere rauavaegus võib põhjustada südameataki. See võib
tekitada anokseemiat ehk hapnikuvähesust veres ja kudedes. Aju anokseemia korral jõuab ajju liiga
vähe hapnikku. Hapnikupuudus ajus käivitab kahjulike keemiliste reaktsioonide ahela, mille
lõpptulemusena ajurakud hävivad. Seda protsessi on võimalik aeglustada, kui inimest kohe pärast
taaselustamist maha jahutada. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde
ja inimene saab palju vähem ajukahjustusi.
Millises järjekorras erinevad ajupiirkonnad üksteise järel surevad ( või taasaktiveeruvad ) ehk
millises järjekorras jäävad ajupiirkonnad ilma vereta? See on suures osas veel teadmata, kuid teada
on seda, et pärast südameseiskumist saavad kahjustada esimestena just ajukoor, hipokampus ja
basaalganglionid. Need ajupiirkonnad vajavad teistest kõige rohkem hapnikku.
Mõisted
Vaimud, hinged, valgusolendid ( keda mõnikord kutsutakse ka ingliteks ), kummitused,
poltergeistid, deemonid ( keda uurivad demonoloogid ) – kõikide nende mõistete taga eksisteerib
tegelikult üks nähtus, mida me mõistame kehast väljumisena. See tähendab seda, et eespool
loetletutest võivad tegelikult olla kehast väljunud surnud inimesed ( või kehast väljunud tulnukad
ehk maavälised mõistusega eluvormid ) nagu me näeme seda SLK-de korral. Näiteks need
„olendid“, keda me nimetame vaimudeks või kummitusteks, on väga tõenäoliselt kehast väljunud
inimesed või tulnukad, kelle bioloogilised kehad on surnud. Antud teoses ( ülitsivilisatsiooniteoorias ) mõistame kehast väljunud mistahes eluvormi valgusolendina.
Inimese kehast väljumine
Peaa VwR