tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid
välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise
ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel
perioodil ilmnes tööstuslik revolutsioon ja üksikute teadusharude evolutsioon.
Teaduse ajaloos on neljas ja ka viimane periood 20. sajand. Sellel sajandil oli teadusrevolutsioon
kõige suurema ulatusega ja suurimate tagajärgedega inimajaloos. Seega etendab see periood teaduse
ajaloos ühte tähtsaimat ajajärku. Tekib kõikidele elualadele tungiv ülemaailmne teadus. Toimub
väga suur teaduse võidukäik. Näiteks veel 19. sajandi kultuuri oli „valitsenud“ kunst. Nimetatud
teadust on nimetatud postklassikaliseks. Revolutsioonilised avastused toimusid väga paljudes
teadustes. Näiteks matemaatikas allutati kriitilisele analüüsile hulgateooria ja matemaatilise
mõtlemise loogilised alused. Füüsikas loodi kvantmehaanika ja relatiivsusteooria. Bioloogias tekkis
geneetika. Fundamentaalsed teooriad tekkisid ka veel meditsiinis, psühholoogias ja teistes humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Kujunes välja teadusfilosoofia ja teadusmetodoloogia. 20. sajandi teist
poolt on nimetatud teaduse ja tehnika revolutsiooniks, sest sellisel ajal tekkis tehnoloogia kindlale
teaduslikule alusele. Teadus ja tehnoloogia hakkasid väga kiiresti arenema. Sajandi lõpul võidutses
infotehnoloogia areng. Inimeste saientistlik hoiak mõjutas väga teaduse domineerimist ühiskonnas,
kuid see oli enamasti siiski optimistlik, arengu progressi uskuv ja toetav. Nii oli see just 20. sajandi
esimestel kümnenditel. Üha enam aktsepteeriti teaduse sõltumatust ja objektiivsust. Progressi ja
täiuslikkuse poole viivad alati teadmised ja teaduslik tõde. Läbi teadusliku analüüsi on võimalik
vigu parandada. Ka inimese mõistus saab aru sellest, et mis on hea, õige ja ilus. Arvati, et nende
kolme vahel ei ole olulisi vastuolusid. Teadus on sotsiaalselt kasulike teadmiste paradigma, mis on
neutraalne ja objektiivne. Ka objektiivsete teadmiste väljendamise vorm peab olema ratsionaalne,
läbipaistev ja see peab toimima ainult tunnetatud maailma kirjeldajana. Kuid tekkisid neis sisaldavad ohud, mille üle hakati pea