teile: hinged on olemas. Need ei ole hallutsinatsioonid ega inimeste – uurijad kaasa arvatud
– meelekujutluste sünnitised. Olen kindel, et maa peal elava inimese olemuse põhiosa on
hing, mis jääb elama pärast füüsilist surma. Selles maailmas ei ole midagi üleloomulikku –
inimese isiksusel on mitmeid dimensioone, mida veel ei tunta. Minu seisukoht on selline, et
enamasti põhjustavad kummitusilminguid õnnetult surmasaanute hinged, keda nende
negatiivsed tunded ja mälestused seovad kohaga, kus tragöödia aset leidis.“ Kuna
paranähtused looduses aset leiavad, siis inimesed on sunnitud neid uurima, sest need on
inimestega isiklikult seotud.
„Tunnistades teaduslikku lähenemisviisi, ei saa me väita, et Maa-väliseid tsivilisatsioone
pole olemas. Kuid samal ajal puuduvad ka andmed selle kohta, et mingi selline kõrgelt
arenenud tsivilisatsioon eksisteerib. Selles küsimuses erineb teaduslik käsitlus kategooriliselt
ufoloogiast ( UFO – ingl k Unidentified Flying Object – tundmatu lendav objekt ).“ Kui
inimesed on näinud maaväliseid sõidukeid ja isegi tulnukatega kontakti astunud, siis need
ongi andmed, mis viitavad sellele, et „mingi selline kõrgelt arenenud tsivilisatsioon
eksisteerib“. Kuid tuleb arvestada veel ka seda, et maavälised tsivilisatsioonid ei võta
inimestega kontakti avalikult, vaid nii, et kontakt ei jäta endast füüsilisi tõendeid maha. Isegi
tavateadus ei välista teiste tsivilisatsioonide olemasolu Universumis, vaid hoopis vastupidi –
tulnukate olemasolu tõenäosus Universumis on tegelikult väga suur ja seega tuleb arvestada
sellist versiooni, mille tõenäosus on kõige suurem.
„Ufoloogia tegeleb faktide kogumisega tundmatute lendavate objektide kohta, mis iseenesest
on tavapärane ja loomulik teadusliku uurimistööga sarnane tegevus. Hulgaliselt on
tunnistusi selle kohta, et kodanik N nägi sel või teisel kuupäeval X kohas mingit seletamatut
nähtust, mis tema arvates võis olla seotud teatud ebatavalise lendava objektiga jne. Pole
põhjust tingimata arvata, et kodanik N eksis või et talle kõik see viirastus. Lihtsalt selline
tunnistus ei ole teaduslik fakt. Teadlastel pole sellise faktiga midagi peale hakata, sest see ei
sisalda vajalikku minimaalset informatsiooni uurimistöö alustamiseks. Oli UFO, ja enam ei
ole. Nende „faktide“ alusel saame praegu vaid öelda, et inimesed näevad küllalt sageli
mitmesuguseid imelikke nähtusi ( optilisi, elektrilisi jne ), mille olemust ei osata seletada.
Enamasti on selle põhjuseks mitte niivõrd teadmiste puudulikkus ( mis on samuti võimalik ),
kuivõrd nende nähtuste ebamäärane ja mitteprofessionaalne kirjeldamine tunnistajate poolt,
kelle teadmised füüsika vallas on olnud üldjuhul kasinad. Pseudoteaduseks muudab aga
ufoloogia see, et nende „faktide“ alusel püstitatakse mitmesuguseid, teaduse seisukohalt
ebapädevaid teooriaid Maa-välistest tsivilisatsioonidest pärit lennuaparaatide kohta.“ UFOde uurimises ei seisne probleem teaduses, vaid probleem on teadlaste mõtteviisis. Teaduslik
meetod seisneb selles, et mingi nähtuse teaduslikuks uurimiseks on vaja teha eksperimente.
See tähendab seda, et seaduspärasusi on vaja tõestada katseliselt. Mingisugune uurimisvaldkond on siis teaduslik, kui sooritatakse eksperimente. Kuid paranormaalsete nähtuste
olemasolu seab kahtluse alla teadusliku mõtteviisi paikapidavuses. Mis siis saab, kui
looduses esinevad sellised nähtused, mida ei saa eksperimentaalselt uurida. Teadlaste sõnul
ongi siis tegemist pseudoteadusega. Kuid UFO-juhtumid viitavad väga tugevalt sellele, et
tulnukad astuvad kontakti inimestega, kuid ei jäta üldsusele sellest mingeid füüsilisi jälgi.
Sellest hoolimata on võimalik kontaktleritega suhelda ja saada infot maavälise elu kohta.
Nende nähtuste juures tulebki arvestada seda, et meie teadussüsteem on paraku vigane ja
maavälised tsivilisatsioonid kasutavad ilmselt seda ära. Selle näitlikustamiseks
teoretiseerime, et üks tavaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele
inimestele otseselt ei näita. Kui ta avaldab teistele oma saladuse ( et ta on ajarändur ), siis
teised inimesed teda ei saa uskuda, sest selleks ei ole empiirilisi tõendeid. Kui aga ajarändur
otsustab inimestele öelda kõik tulevase kuu aja jooksul toimuvad õiged ilma seisud, siis kuu
aja möödudes hakataksegi uskuma, et inimene on ajarändur. Kuidas siis muidu ta nii hästi
teab kuu aja jooksul toimunud ilma seise. Kuid sellest hoolimata ei ole siiski empiirilisi
tõendeid sellest, et ta on ajarändur. Antud juhul saab ajaränduri olemasolusse ainult uskuda,
48