Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia,
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida
ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole
midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju
Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti
erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata
ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju
alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja
„visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui
inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei
ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka
kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on
Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad
Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste
tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile
– teadus, religioon ja kunst:
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.
Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid
kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa
tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“:
3