Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist? Põnevusfilmid ja märulid on need, mis inimestele
rahuldust pakuvad. Küsimus seisneb selles, et kas inimesed tahavad ja suudavad seda endale
teadvustada. Tegemist on ju agressiivse iseloomujoonega, mis inimesel avalduda võib. Enamikel
inimestel on seda paraku väga raske endale tunnistada. Reaalsus võib paraku osutuda teistsuguseks
kui me seda näha tahame. Kuid antud järeldus ei teki tühjale kohale. Paljudel juhtudel on
sedamoodi, et mis tegelikus elu keelatud, luuakse see aga kultuuri erinevate vormidena, näiteks
filmidena, raamatutena, teatrisse jne. Pingelised ja põneva sisuga lood pakuvad inimestele meeldivaid elamusi, mis ei pea ilmtingimata just ainult filmides nii olema. Näiteks väikeste laste sõjamängud, kui neil on relvi imiteerivad lelud. See näitab abstraktselt seda, et kuidas filmide sisud võivad
avalduda reaalsetes situatsioonides hoolimata sellest kui malbed need ka välja ei paistaks. Küsimus
seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui „vägivalda mittesisaldavat vägivalda“, sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on normaalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit
just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakterite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult
üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et pärast vägivaldse filmi vaatamist suureneb inimesel
agressiivsus. Inimesel tekib tung nähtut jäljendada.
Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud
evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises,
saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral
pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu
agressiivsus arvatakse olevat ka võimutungi kaasnähtuseks. Agressiivne käitumine võib tekkida
frustratsiooni pinnalt.
Šimpansid on ainsad olendid peale inimeste, kes korraldavad oma enda liigikaaslaste vastu
organiseeritult mõrvasid, et vabaneda rivaalidest ja paremini kasutada oma enda territooriumi
ressursse. See on pigem šimpanside õpitud käitumine ja evolutsiooni käigus välja töötatud taktika,
mille esmakordselt avastav 1970. aastatel Jane Goodall. Kuid šimpanside lähisugulased bonobod
selliseid asju ei korralda.
Sõdimine on inimeste loomuses ja seetõttu ei kao sõjad mitte kunagi. Hulluks ajava alalise
õnnetunde ja rahulolu tõttu on rahu inimestele vaimselt vastuvõetamatu. Sõda ja rahu
tasakaalustavad üksteist.
Üheks vägivaldseimateks peetakse arvuti- ja videomänge. Need ületavad kohati isegi õudusfilmide taseme. Väga väga suur osa nendest on üsna vägivaldse alatooniga. Nendes on väga suur hulk
agressiivsuse tunnuseid. Kuid ikkagi miks need mängud peavad olema just selliste vägivaldsete
elementidega. Enamikes arvutimängudes toimub kellegi maha löömine või tagaajamine. See meeldib inimestele. Sündmused ja tegevused toimuvad küll virtuaalses maailmas, mitte aga reaalses
maailmas. Teadlased on tõestanud, et arvutimängude mängimine muudab mängija nägemismeele
paremaks. See tähendab seda, et arvutimängude mängimine põhjustab silmade kontrastitundlikkuse
suurenemist. Kontrastide nägemine saab isegi kontaktläätsetest paremini parandatud.
Videomängude mängimine parandab ka inimese tähelepanu võimet teravamaks. Inimeste
agressiivsus ei piirdu ainult arvutimängudega. Näiteks on palju uuritud koolivägivalla juhtumeid.
On tõestatud asjaolu, et laps ( või nooruk ) tunneb mõnuaistingut ajus, kui toimub teiste vastu
suunatud kiuslik tegevus. Koolivägivalla juhtumid on vahel kohati väga võikad ja julmad. Kooli
keskkonnas tuleb inimestel sageli esile loomakarja tunnuseid, mille üheks heaks näiteks on selline
olukord, mida nimetatakse „kambavaimuks“. Nii ka noorukid seda kõnepruuki kasutavad.
Tegelikult on need aga loomakarja instinktide avaldumisvormid. Need tulevad hästi esile just noorte
inimeste gruppides. Noored inimesed on enamasti agressiivsemad kui vanemad täisealised
inimesed. Seda just eriti murdeeas noorukid. Mõnedel inimestel võib agressiivsus esineda hoopis
22