Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal alkoholi
tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri loomiseks üldse vaja läks.
Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri relvade,
nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad,
kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et
seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks.
Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus
on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed,
tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat.
Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni valitsesid Euroopa riigid enda
rikastumiseks suuri kolooniaid ehk suuri piirkondi maailmas. Nendest kolooniatest valmistati
Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest
kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad vaestes maades aga suured tehased, mille
jõukad omanikud rikastest maadest viivad kasumi riigist välja. Näiteks vaesem maa Brasiilia
ekspordib oma tooralumiiniumit rikastele riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan või
Euroopa. Osa sellest kasumist lähevad aga Brasiilia alumiiniumitööstuse aktsiaid omavatele
mittebrasiilastele. Euroopas valmistatakse alumiiniumist erinevaid tooteid nagu pannid, potid,
pesumasinad ja kastrulid ning seega need on ka palju väärtuslikumad ehk rahaliselt kallimad kui
Brasiiliast sisse ostetav tooralumiinium. Nii saavadki Euroopa riigid suuremat kasumit müües
Brasiiliale erinevaid alumiiniumi tooteid tooralumiiniumist kordades kallimalt.
Heategevusorganisatsiooni Oxfam´i 2014. aasta raporti kohaselt on tänapäeva pool maailma
varandusest kõigest 85 rikkaima inimese käes. Rikkad rikastuvad teiste inimeste arvelt ja nad on
sidunud end poliitilise eliidiga, õõnestades sellega demokraatia arengut maailmas. Rikkad väldivad
makse ja kasutavad oma jõukust poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks. Raportist selgub, et
maailma rikkamad inimesed ja firmad peidavad oma maksuparadiiside võrgustikes lausa triljoneid
dollareid. Viimase kümne aastaga on Indias miljardäride arv kümnekordistunud. Riigis eksisteerib
üsnagi regressiivne maksusüsteem ja rikkad loovad tugevaid sidemeid valitsusega. Vaeste peale
kulutavad rikkad aga väga minimaalselt. Suure majanduslanguse tõttu kehtestatud
kokkuhoiupoliitika mõjutab enim just vaeseid ja keskklassi inimesi. Seda eriti Euroopas.
Ülemaailmsed korporatsioonid Aafrikas vähendavad vaesusega võitlemiseks minevaid valitsuste
ressursse. Maksudest ja hüvedest hiilivad nad kõr