kaugele jäänud. Kuid köögi „näiline“ endine asukoht ruumis on alati siis kui me seda külastame.
Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine „ruumis“ on tegelikult
juba ajas rändamine. Sellist asjaolu tõestatakse matemaatiliselt järgmistes peatükkides.
Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:
1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel
juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja
ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või
tulevikku.
2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel
juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine,
mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb
pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad
tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta
tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks.
Siin ilmneb ka põhjus, et miks ei saa me ruumis tavapäraselt liikudes ka ajas liikuda. Seda
sellepärast, et näiteks „tõelised“ endised asukohad ruumis pidevalt meist eemalduvad ( Universumi
paisumise tõttu ). Need jäävad meile lihtsalt kättesaamatuks. See, mis on pidevalt mööduv, jääb
meile kättesaamatuks.
1.1.4 Aja ja ruumi vahekord
Inimese tavakogemusest on teada seda, et ruumis on võimalik enda asukohta muuta ( vahetada )
nii, et inimese enda eksisteerimine ei kao. Näiteks kui inimene sõidab suvel linnast ära maale
puhkama, siis sellel ajal, mil inimene maal puhkab, teda linnas ei ole. Kui linnas seda inimest ei ole,
siis ei tähenda see seda, et teda üldse maailmas olemas ei oleks. Inimene on lihtsalt muutnud oma
asukohta ruumis, kuid ta on igaljuhul siiski olemas. Tegelikult kehtib see ka aja koht