5.7 Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
Elamused ja sündmused annavad inimesele palju rohkem ( ja kauemaks ) õnne, kui pelgalt ainult
asjade ostmine. Seda on uuritud ja kindlaks tehtud. Näiteks kui inimene veedab mingi reisi kaugel
soojal maal, siis see annab palju rohkem ja kauemaks elamust kui ainult mõne asja poest ostmine.
Kuid miks see nii on? Arvatavasti sellepärast, et kui inimene ostab omale mõne kaua ihaldatud asja,
siis mõne aja möödudes ta lihtsalt tüdineb sellest asjast ära ja soovib jälle uut emotsionaalset
toonust. Kuid mingisuguse reisi või nädalalõpp veiniõhtuga on kõik aga teisiti, sest seda on hiljem
võimalik uuesti meenutada, selle üle mõtteid mõlgutada ja sellest ka teistele rääkida. Niiviisi
annavad elamused lihtsalt kauemaks õnnetunnet kui mingisuguse asja ostmine. Ammustel aegadel
käis ostmise protsess kauem kui tänapäeval. Tol ajal ei olnud veel olemas tänapäeval tuntud ja laialt
levinud internetti ega krediitkaarte. Sel ajal inimesed kogusid raha ja hoistasid seda. Enne kui nad
midagi osta said, pidid nad ihaldatud asja peale veel pikalt mõtlema ja alles siis kui raha on olemas,
ostetakse see ära. Kui võimalus avanes, siis ka turuplatsil lobiseti ja vahetati niisama olulisi mõtteid.
Kuid tänapäeval käib ostmise protsess nii kiiresti, et kui mõte tuleb, siis kaup on samahästi kui
kohal. Tänapäeval on ju olemas krediitkaardid ja netipoed, mis hõlbustavad ja teevad ostlemise
väga kiireks võrreldes varasemate aegadega. See kõik aga vähendab inimesel ostlemise pikaajalist
õnnetunnet. Elamused tungivad aga rohkem mällu ja selle üle ka hiljem mõeldakse. Sellepärast
eelistavad inimesed osta pigem näiteks mõne reisipileti kui aga osta mingisuguse tarbeeseme –
näiteks uue diivani. Elamustel on olemas veel üks positiivne külg. Nimelt viib elamused inimese
kokku uute suhtluspartneritega. Teada on juba vana tõsiasi, et head suhted teevad inimese
õnnelikuks. Elamused seda ka võimaldavad. Näiteks reisile mõnnes või mõnel nädalalõpu peol
tutvutakse ju ikka uute inimestega ja seega toimub mõtete vahetus. Sellist suhtlemiskogemust aga ei
saa mõnest netipoest asju ostes ega katalooge sirvides. ( Rosenbloom 2010, BU1 )
5.8 Armastus
Armastus on kõikide õpetuste üks peamisi teemasid, mida maailma religioonid on aegade
jooksul inimkonnale õpetanud. Tänapäeva maailma suurim usundisüsteem on kristlus, mille
järgijaid on umbes 2 miljardit. Kristlaste püharaamat on Piibel, mille Uus Testament jutustab loo
kunagi Maal elanud Jeesus Kristusest. Jeesus Kristus on ka kõige tsiteeritum inimene, kellest ka
maavälised olendid inimeste UFO-juhtumites kõnelnud on. Näiteks Ameerika Ühendriikide uurijate
Bryant ja Helen Reeve teoses „Lendava taldriku palverännak“ ( „The Flying Saucer Pilgrimage“ )
on esitatud terve rida tuntumaid juhtumeid, mille korral on inimesed kontakteerunud maaväliste
olenditega. Näiteks üks juhtum pajatab itaalia päritolust Orfeo Angeluccist, kel õnnestus suhelda
maavälise olendiga aastal 1952. Tulnukad olid talle teatanud, et „Teie Õpetaja ( Jeesus Kristus )
ütles teile, et Jumal on armastus ja nendes lihtsates sõnades võib leida kogu Maa ja välismaailmade
saladuste võtme“. Maailmas on asetleidnud palju UFO-juhtumeid, mille korral on tulnukad
rääkinud Jumalast ja Jeesusest. Näiteks juhtumis, mis leidis aset aastal 1942 juulikuu päeval
Soomes Kankaanpää kihelkonnas Niinisalo külas üheksa-aastase helsinglannaga, rääkisid tulnukad
samuti Jeesus Kristusest. Üks naistulnukas küsis lapse käest, et mida too teab Jeesus Kristusest ja
kas koolides on õpetusi Tema kohta. Naistulnukas rõhutas talle Jeesuse tähtsusest ja ütles, et „Tema
sõnad on tõde“. Inimesed on sageli tulnukate käest küsinud Piibli teemalisi küsimusi. Soomes elav
Toivo Kovanen on rääkinud oma UFO-juhtumitest täiesti avalikult. Talle teatasid 1969. aasta suvel
aga tulnukad järgmist: „Teie Piiblis on õigeid jooni, aga sellesse on segatud palju inimlikku, nii et
tuuma on raske leida“. Nad andsid Toivole mõista, et Piiblis ۈ 0