lihtsalt ei võimalda seda teha. Aju ei seosta seda millegagi või ei leia analoogiat looduses. Me võime fantaseerida või ettekujtada ainult selliseid tundmusi või sündmusi, mida inimene on ise läbi kogenud. Uusi unikaalseid ideid on võimalik luua ainult vanadest mitteunikaalsetest ideedest. Et inimene oleks võimeline looma üha uusi ( mitte juba olemasolevaid ) ideid, peab tal olema mingilgi
määral seos või analoogia olemasolevate ideedega. Mitte olemas olevaid ideid saab luua ainult olemas olevatest ideedest. Reaalsusega on tegelikult täpselt samasugused lood. Tõelist reaalsust saame
teada ja tunnetada ainult nende vahendusel, mida meie meeled võimaldavad. Leidma seoseid ja analoogiaid mittetõelisest maailmast. Läbi ebareaalsuse saame me mõista tegelikku reaalsust. Et mõista
ja tajuda reaalsust, peame me leidma seoseid ja analoogiaid ebareaalsusest.
4.6 Reaalsuse amnestia
Teadvustatud unenägudega kaasneb veel üks nähtus, mida nimetatakse reaalsuse amnestiaks. See
kujutab endast seda, et inimese teadvus ei saa enam aru sellest, et kas ta viibib unenäos või on siiski
ärkvel. Inimene ei tee enam vahet reaalsusel ja ebareaalsusel ( unenäol ja ärkvel olekul ). Selline situatsioon on võimalik. See tuleneb sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine omavahel mitte milleski. Need on sarnased, kuid ometi kaks erinevat maailma. Inimese reaalsustaju nagu kaoks ära. Unenäomaailm erinebki pärismaailmast selle poolest, et see on fantastiline. Nähakse mitte ainult monstrume või avastatakse endal supervõimeid ( näiteks lendamist ) vaid ka tavalisi igapäevaseid asjaolusid, mida päris elus ei esine. Näiteks kui inimene avastab järsku ennast arstina haiglas töötamast,
kuid tegelikult on päriselus tal hoopis õpetaja amet. Unenäomaailmad ei ole ainult mingisuguse tuntud ulmefilmi stsenaariumiga. Ja enamasti see nii ongi. Unenäos toimunu erineb peaaegu alati päriselu sündmustikega. Just sellepärast ongi võimalik inimesel ära tunda enda viibimist unenäos oma
ebareaalsuse poolest. Ka pärismaailmas on selliseid juhtumeid, et kui inimesega toimub midagi ebatavalist või erakordset ( näiteks võidab lotoga suure summa raha ) siis arvab inimene, et see ei ole
võimalik või et miks selline asi just temaga peab juhtuma või et arvab ennast olevat unenäos. Teadvustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sürrealismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub
ärkvel olekuga.
Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimese