tajumist: „kui me ei taju midagi, ei saa me ka midagi õppida ega mõista; kui me iganes mõtleme
millestki, peame samal ajal mõtlema mingist ideest.“ Tema jaoks oligi tõeline maailm just looduslik
maailm. Tänapäeval on ju taju ja meeleline kogemus teadusliku tunnetuse aluseks. Platoni meelest
seisneb aga ideedes tõeline maailm ja seda on intellekt võimaline ka tunnetama. Kuid seevastu
Aristotelese arvates seisneb tõelisus aga mateerias, mis on kogu maailma aluseks. Ta arvas seda, et
kõik „substantsid“ koosnevad kahest osast – materjalist ja struktuurist. See tähendab seda, et kõigel
on mateeria ja vorm. Kuid siin ilmneb üks väga suur ilmnevus – mateeria ja vorm ei kuulu sellest
maailmast väljapoole nagu Platoni ideed, vaid sellesse maailma, mida me tunneme igapäevaselt.
Platoni ja Aristotelese teooriad on omavahel vastandlikud, kuid need mõlemad on aluseks tänapäeva inimesel maailma mõistmisel ja sellest teadmiste hankimisel. Platon lähtus inimese mõistusest
endast, kuid Aristoteles aga loodusliku maailma tajumisest. Platon mõtles matemaatiliselt. Ta
tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid
seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel
ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud
kestma tänapäevani.
4.2 Reaalsustaju
Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus
näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud
psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed
näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst (
illusionism ). Kui me teaksime kuidas illusionisti trikid tegelikult ( reaalselt ) toimuvad, siis pole
enam trikk maagiline. Teadmatus loob üleloomuliku efekti. Teadlikkus aga kõrvaldab selle.
Mustkunstniku maagilised trikid toimivad ainult ühe kindla vaatenurga alt. Kuid milleks on meil
vaja reaalsust teada ja tundma õppida? Rääkimata selle tajumisest. Aga sellepärast, et
loodusteaduste plahvatuslik areng viimastel sajanditel on maailma kuju muutnud. Maailm ei ole
enam selline, mis ta oli näiteks keskajal. Teaduse saavutused näitavad meile teistsugusemat pilti
maailmast, kus me igapäevaselt elame. Näiteks seda, et meie maailma koosneb imeväikestest
osakestest või maailm pole tegelikult värviline nagu ta paistab. Tegelikult loodusteadused
kirjeldavadki reaalset maailma, kuid nüüd on vaja hakata seda kõike ka tunnetama. Reaalsus on see
mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumili