kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda suurem ( umbes 107
meetrit ) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks
keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem
kui silmamuna vikerkest. Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 1016 meetrit ehk
1013 kilomeetrit. Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse.
Seetõttu kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus
läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis ( kosmos ongi põhiliselt vaakum ) on ligikaudu 300 000
km/s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 1013 kilo- meetrit. Meie Päikesesüsteemi läbimõõt on
seega peaaegu üks valgusaasta. Päikesesüsteem asub ühe suure tähesüsteemi sees, mille nimeks on
Linnutee galaktika. See on ligikaudu 100 000 korda suurem kui kogu meie Päikesesüsteem. Kuid ka
meie galaktika ei triivi mööda ilmaruumi päris üksinda. Seda teeb ta koos teiste galaktikatega ja
need galaktikad moodustavad kokku juba galaktika parve. Sinna kuulub ka meie Galaktika ja kokku
on neid umbes 50. Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate superparved.
Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes 100-ga korrutame.
Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Selline
„kõige suurem“ kaugus võrdub 1026 meetri- ga. Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni
kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi
mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on
miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige
väiksem osake.
Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma.
Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike
Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33
galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate
rühma – nimelt Kohalikku Superparve.
( „Kosmos“, Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 )
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb
omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub meie
Päike ( seega kogu Päikesesüsteem ) Linnutee galaktika kahe spiraalharu vahel: seesmise, Orioni
12