Maailmataju 31. March 2015 | Page 181

2.5 Toime ja mõju Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tulevad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida inimene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neurofüsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõjumis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsioonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valguskiirguse toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses tekib nägemisaisting – me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemise toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi. Toome välja veel ühe näite – alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele. Olemas on inimeste seas üsna levinud arusaam, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine ei kahjusta inimese enda tervist – veel vähem aju. Selline väga levinud arvamus on tegelikult väga ekslik, sest alkohol pidurdab inimese ajukoore tööd. Alkohoolsed joogid pärsivad aju pidurdusmehhanisme, mis on muidu suunatud ajukoorest koorealustele. Niimoodi võib inimene väga kergesti kaotada enesekontrolli, sest selle pidurdusmehhanism ajus on ju alkoholi poolt aga pärsitud. Joobes inimene ei taju ümbritsevat keskkonda adekvaatselt ja vastavalt sellele võib ta reageerida ümbruskonna suhtes üsna vastutustundetult. Inimene muutub üsna emotsionaalseks ja kasvab inimese füüsiline aktiivsus. Aju koorealune piirkond on väga aktiivne. Joobes inimesel kasvab meeleolu märgatavalt, kuid kriitika enda suhtes on tublisti vähenenud. See kõik tähendab seda, et aju pidurdus on palju vähenenud. Joobes isiku seisundi füsioloogilised nähud on tegelikult üsna halvas seisus, sest psüühilised protsessid ei ole enam tasakaalus - nende reaktsioonid on halvenenud, puudub selge kriitilisus ja täpsus. Psüühilised protsessid on häiritud ja hüppelised. Selles seisnebki inimese kogu näiv heaolu. Inimene, kes on tarvitanud alkoholi, arvab endas olevat hea tajumis-, reageerimis-, mõtlemis- ja suhtlemisvõime. Kuid objektiivselt see tegelikult nii enam ei ole. Niisugune enese petmine ongi alkoholi tarbimise üks tagajärgi. Muutuvad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning ei osata õigesti tõlgendada sotsiaalseid mustreid. ( Bachmann ja Maruste 2003, 128 ) 2.6 Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele Kui inimene on janune ja näljane, siis sellise perioodi alguses esineb väga suur tundlikkus toidu ja joogi vastu. Esineb valikuline tõlgendamine ja hiljem toimub lävede kasvamine. Tundlikkus suureneb inimesel ka valu ja hirmu korral, kuid seda ainult siis, kui ärritaja esineb ootamatult või täpse ja kiire taju abil väldib inimene ebameeldivat mõju. Mingisuguse valu ennustamine vähendab tundlikkust. Tundlikkus suureneb nõrkade ja isegi keskmiste ärrituste puhul, kuid see ei pea ka nii olema. Tugevate ärritajate korral esineb aga tundlikkuse kaitsmine. Näiteks meeste korral suureneb ohu korral taju selgus, kuid vastupidiselt naistega see ohu puhul hoopis väheneb. Kui inimene on näiteks ärevuses, siis ei ole enam adekvaatsed tajumised ja nende eristamised. Sellisel juhul ei kannatata ka keerulisi olukordi või ärritajaid. Tuntakse ära keerulisi kujundeid palju kauem. Inimese tasu ja edukuse korral väheneb mõju ja sisenduse rollid. Ka illusioonid nõrgenevad. Tajumistäpsus on aga palju suurem. Tajutakse kergemini ja kiiremini neid asju, mida saadab edu või tasu. Ka inimese sugu mõjutab tema taju omadusi. Näiteks mehed ei tunneta nii hästi lõhnasid kui seda 8