motiveeritust ja edasipüüdlikust; serotoniin aga inimese meeleolu, und ja hetkeajede kontrollimist;
atsetüülkoliin õppimist, mälu ja ärkvelolekut; neuropeptiid Y söögiisude suurendamist ja ärevuse
mahasurumist; β-endorfiin valu mahasurumist ja sotsiaalset lähedustaju.
Me kõik oleme näinud punast värvust, mis on nii mõnelegi lemmikuks värviks. Selle punase
värvuse loob meile aju. Kuid punane värv on olemas just sellepärast, et esinevad ka teisi värvusi,
mis lasevad eristada punasel värvusel teistest värvustest punasena. See tähendab seda, et punast
värvust ( nagu ka teisi värvusi ) ei ole tegelikult olemas. Näiteks kui ei oleks olemas mitte ühtegi
teist värvi peale punase, siis tegelikult poleks ka punane värv enam punane. Selles peitubki saladus,
kuidas aju loob erinevaid värvusi, mida pole tegelikult olemas. Nii kuidas on punase värvusega, on
ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu
teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki
tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus.
Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega.
Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei
oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis
ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega
inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks
momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei
suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle
momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis
toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub
inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda
nende sündmuste järjekorda.
Kui me vaatame mõnda füüsilist fot