Elektrivälja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades – palju
palju suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse
kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis )
2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni
5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 – 700 N/C.
Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad tunduvalt suuremad energiad, kui ühe liigi
laengu korral ( mis tugevalt viitab aegruumi kõverdumise võimalikkusele ). Siin kohal toome välja
järgmised näited:
1. Kera raadius peab olema 54,7 meetrit, et selle peal saaks püsida 1 kuloni suurune elektrilaeng.
2. Kera raadius peab olema 9 miljonit km, et selle mahtuvus oleks 1 F.
3. Samas 1 F suuruse mahtuvuse moodustavad ka kaks ühesuurust ruutplaati, mille üksteise
vahekaugus on 1 mm ja plaadi serva pikkus on „kõigest“ 10 km.
Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda
“topeltlaadumisena”. See tähendab seda, et keha on elektriliselt “topelt” laetud siis, kui keha kogu
pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised.
Vaatame elektrilaengut H