ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnetväljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Inimese „kehast
väljumise füüsikateooria“ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil:
1. SLK-d näitavad, et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata. See
tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded
neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või
bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad.
2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See
tä hendab seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel
erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus
eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita
väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ).
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest
printsiipidest ja nende kombinatsioonidest.
Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei
ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi
kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste
kehade.
Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks
inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene
omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib
energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi
teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse
inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva
maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike. Igasuguse riigi rahva elatamise ja
arengu võimalusi võimaldab just riigi majandus. Riigi majandus hõlmab väga paljude
inimeste tegevusalasid. Nendeks võib olla näiteks inimeste hariduse tagamine, elamute
ülesehitamine ja nende kütmine, arstiabi võimaldamine, kultuuri toetamine, inimeste toitmise
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid
enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel
on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete
toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on
samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus,
tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-,
sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid
ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb
loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid.
Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa
ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam
kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie
taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib
muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast?
Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile,
et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd
Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju
11