R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul:
=
See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad
meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat
tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist
ussiauku ja millest saab minna läbi, on aga järgmine
=
+
+ (
+
kus aeg t
+
radiaalkoordinaat l
+
nurgamuutujad
ja
=
Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt
sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust
näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises
ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). Kuid tuntud läbitava aegruumi tunneli
( ehk ussiaugu ) meetrikat võib kirja panna ka järgmiselt:
=
+
+(
+
(
+
.
Ühte liiki mitteläbitavat aegruumi tunneli meetrikat kirjeldab tuntud Schwarzschildi lahendus:
=
+
+ (
+
.
Täpsemalt öeldes kirjeldab Schwarzschildi meetrika seda, et kuidas muutuvad aeg ja ruum, kui
läheneda taevakeha ( näiteks musta augu ) tsentrile. Kuid ussiaugu meetrika kirjeldab aga seda, et
aegruumi auk ehk aegruumi tunnel „ühendab“ omavahel kaks erinevat aegruumi punkti nii, et nende
vaheline teepikkus on kahanenud lõpmata väikeseks.
Aegruumi auku on võimalik tõlgendada „sissepääsuna“ hyperruumi ja ka „väljapääsuna“
hyperruumist. Selle paremaks mõistmiseks toome välja järgmise analoogse näite. Oletame, et meie
tavaruum on sõitva rongi taustsüsteem, milles inimene vabalt liikuda saab. Maapind on aga kui
hyperruum. Sõitva rongi avatud uks ongi nagu aegruumi auk, mille läbimise korral satub inimene
mõne hetkega maapinnale liikuma, kui samal ajal rong liigub edasi. Rongi ukse läbimisel satub
inimene otseselt maapinna peale, milles saab liikuda mistahes suunas, sõltumata rongi
kaasaliikuvast taustsüsteemist. Täpselt sama on ka tavaruumi ja hyperruumiga. Aegruumi auk on
nagu sissepääs hyperruumi, milles saab liikuda ajas edasi või tagasi, sõltumata kaasaliikuvast
57