auku ehk „väljaspoole aegruumi“.
teleportreerumine ajas ja ruumis
ning aegruumi tunneli ( ehk ussiaugu ) läbimine on tegelikult
üks ja sama.
Mida suurem on aegruumi auk ehk
mida rohkem aegruumi on augu ümber
kõverdunud, seda kaugemale ajas ( või
ruumis ) liigutakse**.
Mida pikem on aegruumi tunnel,
seda kaugemale ajas ( või ruumis )
liigutakse.
Kui aegruumi auk suureneb, siis toimub
aja rännak minevikku. Kui aga augu
suurus väheneb, siis toimub aja rännak
tulevikku. Auk ise ruumis ei liigu.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ajas minevikku ja teine ots aga
ajas tulevikku***.
Augu suurus ajas ei muutu. Kuid auk
ise liigub ruumis. Sellisel juhul auku
sattumisel liigub keha ajas olevikus ehk
teleportreerub ruumis.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ruumipunkti A, teine ots viib
aga ruumipunkti B.
*Inimese surmalähedastes kogemustes on nähtud ka väänduvaid ( kõverduvaid ) aegruumi
tunneleid, kui neid aegruumi tunneliteks üldse nimetada saab. Ka aegruumi auku on võimalik
„illusionaalselt“ vaadelda väänduva aegruumi tunnelina, kui aegruumi auk liigub ruumis
mittesirgjooneliselt. Selle analoogseks nähtuseks võib vaadelda näiteks tornaadode tekkimist, kui
pilve keeris taevas maapinnani läheneb tekib tuntud tornaado tunnel.
**Aegruumi tunneli pikkus sõltub aegruumi augu suurusest ( ehk aegruumi tunneli suudme
suurusest ). Aegruumi augu ümber on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. See tähendab seda, et
mida enam augu tsentri poole minna, seda enam aegruum on kõverdunud ehk aeg aegleneb ja kahe
ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Kuid see kõverdunud aegruum ümber augu on siiski lõpliku
„ulatusega“. Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse
erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis,
seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus (
enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste
korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi „kanga“ enda
„algne ulatus“ on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid
kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama
hakkamist.
***Ajas tagasi liikuda saab ainult aegruumi tunnelit kasutades ( s.t. ajas minevikku saab minna
ainult teleportreerumisega ), kuid ajas tulevikku rändamiseks on peale aegruumi tunneli veel üks
tuntud võimalus. Aja kulgemine erinevates taustsüsteemides on erinev ehk see on suhteline, mis
sõltub vaatleja asukohast ruumis ehk sõltub taustsüsteemi valikust. Näiteks kui mingi vaatleja
siirduks oma tähelaevaga kosmosesse kiirusega, mis läheneb valguse kiirusele vaakumis ja tuleks
22 aastat hiljem maa peale tagasi, siis maa peal on möödunud selle aja jooksul peaaegu 1000 aastat.
Seega vaatleja rändas ajas tulevikku. Seda võib käsitleda ajas ( tulevikku ) rändamise erijuhuna.
Kuid sama suhteline ehk relatiivne nagu aja kulgemine erinevates taustsüsteemides on ka inimese
55