võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle
uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse
aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid
ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras.
Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev
informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni
ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti
silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu
närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid
omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks
hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on
närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist
surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui
inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi
tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui
neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu
närvisüsteemis. Uusi