näiteks inimene pärast surma ). Vastavalt tsivilisatsiooni arengu tasemele võib selle vastav
klassifikatsioon ajas muutuda ja ka nende piirid on üsna hägusad. Kuid õigem oleks Universumi
tsivilisatsioone klassifitseerida ainult nende elutegevuse ( s.t. enda elatumise ) järgi.
Näiteks inimühiskonna toimimiseks peab iga inimene sellele panustama oma aega tööl käies.
Kuna seda ei tee keegi vabatahtlikult, siis inimühiskonnas eksisteerib nö. sundlus rahanduse näol.
See tähendab seda, et absoluutselt igasuguse kauba omandamise või teenuse kasutamise eest peab
maksma teatud tasu ja see eeldab inimese maksejõulisust, mis omakorda tingibki tööl käimise
vajaduse. Inimese sissetulekut saab võimaldada ainult enda tööjõu rakendamine ühiskonna huvides.
Kuid selleks, et inimesed saaksid tööl käia, peab ühiskond inimestele pakkuma tööturgu. Ja ka
vastupidi – et inimesed saaksid kasutada ühiskonna üldiseid hüvesid ehk kaupasid ja teenuseid,
tuleb inimestel endal pakkuda ühiskonnale tööjõudu ehk ressursiturgu. See tähendab seda, et
erinevate kaupade ja teenuste vahetamine saab toimuda ainult nende kahe suure turu olemasolu
korral. Valitsuse olemasolu on tarvilik ühiskonna õiglase toimimise pärast. Et tarvitavad kaubad ja
teenused oleksid õiglaselt kättesaadavad igale inimesele, ongi selleks vaja valitsuse struktuurset
ühiskonna reguleerimist. Inimese sissetuleku ( ehk kuupalga ehk tehtud töö tasu ) suurus sõltub
eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest.
Joonis 9 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise ( s.t.
bioloogilise ) kehana.
Kuid eluvormi eksisteerimine ilma füüsilise kehata ( ehk ainult mateeria väljana ) avaldab
tohutut mõju ühiskonna struktuurile ja selle elutegevusele. Näiteks surmalähedaste kogemustega
inimesed on kirjeldanud oma kogemusi nõnda: „Ma olin vaba mitte üksnes raskusjõust, vaid ka
kõikidest muudestki inimlikest piirangutest. Ma sain lennata, sain seda teha nii oskuslikult, et
tundsin ennast ümber muudetuna... Keegi ei tundnud vajadust magada... Me olime vabad kõikidest
nendest vastuoludest, mis ajaloolaste arvates on sõdade ja muude konfliktide põhjuseks, kaasa
arvatud maa, toit ja peavari.“ Sellisel juhul erineb ühiskonna elutegevus tunduvalt sellest, kuidas
me praegusel ajal elame või oleme ette kujutanud elu tuleviku maailmas. Kogu tsivilisatsiooni
hierarhia ja selle elukorraldus on erakordselt teistmoodi, kui seda ette kujutatakse ulmefilmides ja
fantaasiakirjanduses. Ka sellised ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi probleemid, mis kaasnevad
praeguse maapealse majanduseluga, lakkaksid täielikult. Kogu meie elutalitlus oleks suures ulatuses
teistsugusem ja hulga lihtsam, kui praegune Maal elavate inimeste elu korraldus.
Näiteks üks mõjudest avalduks transpordis, sest sellises ülitsivilisatsioonis ei ole vaja mitte
130