Joonis 3 Elektromagnetlaine kujutav joonis. Elektriväli muutub mööda z-telge, kuid magnetväli
mööda y-telge.
(http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/35/Onde_electromagnetique.svg)
Valguse kui elektromagnetlaine elektriväli ja magnetväli on omavahel risti ja risti ka laine
levimissuunaga ruumis. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, mille elektri- ja magnetväli
muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt ja ühes faasis. Seda kirjeldavad järgmised laine
matemaatilised võrrandid. Näiteks elektromagnetlaine elektrilist komponenti E kirjeldab
lainevõrrand
ehk lihtsamal kujul (s.t. erijuhul)
ja elektromagnetlaine magnetilist komponenti H kirjeldab lainevõrrand
ehk lihtsamal kujul (s.t. erijuhul)
Nendes valemites on ω lainesagedus, k on lainearv ( mis võrdub suhtega ω/v ), t on laine periood, x
on ruumikoordinaat ja α1 ning α2 on võnkumiste algfaasid x-koordinaadi 0 punktis.
Vastavalt kvantelektrodünaamika seadustele ei ole elektromagnetlaine ( näiteks valguslaine )
tegelikult pidev, vaid see liigub ruumis “portsjonite” kaupa. See tähendab seda, et elektromagnetvälja võib kvantelektrodünaamika järgi vaadelda ka kui footonite kogumina või nende voona.
Elektriliselt laetud osakeste omavaheline vastastikmõju ehk interaktsioon seisneb tegelikult selles,
et üks osake neelab ühe footoneist, mille kiirgas esimene. See tähendab seda, et laetud osakesed
vahetavad omavahel footoneid. Iga laetud osake tekitab enda ümber välja, mis tegelikult seisneb
footonite kiirgamises ja neelamises. Need footonid pole aga reaalsed, vaid neid mõistetakse
virtuaalsetena. Neid virtuaalseid osakesi pole võimalik avastada nende eksisteerimise ajal. See
teebki need „virtuaalseteks“. Tavaliselt on footoni ja mingi laetud osakese summaarne energia
suurem kui paigaloleval laetud osakesel ( footonil laengut ei ole ). See aga rikub energia jäävuse
seadust. Kuid kui laetud osakese poolt kiiratud footon neelatakse sama või mõne teise laetud
osakese poolt enne ajavahemikku Δt=h/hf möödumist, siis ei ole võimalik avastada energia jäävuse
seaduse rikkumist. Reaalne footon, mis võib kiirguda näiteks kahe laetud osakese põrkel, võib
eksisteerida aga piiramatult kaua. Kahe punkti vahel, mille vahekaugus on l = cΔt, on virtuaalsel
footonil võimalik anda vastastikmõju ja seda siis Δt jooksul. Elektromagnetjõudude mõjuraadius
võib olla mistahes suur, sest footoni energia E=hf saab olla ükskõik kui väike. Valguse osakesi ehk
footoneid kirjeldabki kvandienergia võrrand E=hf, kus f on laine sagedus ja h on Plancki konstant
99