Visuaalselt kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatakse amorphusolendit ka „valgusolendiks“. Valgusolendi korral on visuaalselt näha väga suure intensiivsusega
valguskuma. Amorphusolendid eksisteerivad ainult valgusena. Selline asjaolu on tingitud just
sellest, et amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana ja valgus on laineteooria järgi elektromagnetlaine. Kvantteooria järgi on valgus aga osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpetab meile
seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me
tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki
amorphusolend välja valgusena, sest elusolendi eksisteerimise füüsikaliseks aluseks ei ole rakuline
keha, vaid puhas elektromagnetväli. See on ka peamine põhjus, et miks inimesed näevad oma
surmalähedastes kogemustes just valgusolendeid – mitte mingisuguse muu väljanägemisega
elusolendeid. Maailma religioonides aga nimetatakse üldiselt valgusolendeid „ingliteks“. Juba
Piiblis nimetatakse „säravas valguses helkivaid olendeid“ ingliteks, keda mõistetakse Jumala
teenritena.
Valgusolend kiirgab elektromagnetlaineid ( nagu taeva tähed ) ja sellepärast näevadki nad välja
just valgusena ( nagu näiteks meie Päike sinises taevalaotuses ). Kuna füüsikalised väljad eralduvad
just närvisüsteemist ja selles süsteemis olevate neuronite laengute suurused ( õigemini nende
laengute väljade tugevused ) on üksteisest väga erinevad, siis järelikult olend ka kiirgab erinevate
sagedustega ja erinevate lainepikkustega elektromagnetlaineid. Lihtne oleks järeldada, et inimese
ajust eraldunud elektromagnetlainete sagedused ühtivad ajulainete sagedustega, sest ajust
elektromagnetväli ju eraldus. Tegelikult see nii aga ei ole. Kuna SLK-des on nähtud just eredat
valgust kiirgavaid inimkujusid ehk olendeid, siis seega kiirgab valgusolend ehk kehast väljunud
inimene kõiki valguslaine sagedusi ( ja lainepikkusi ), mis ei ühti kuidagi ajulainete sagedustega. Ei
ole täpselt teada, et kas valgusolend kiirgab valguslaine sagedustest ka suuremaid või väiksemaid
sagedusi nagu näiteks raadiolaineid või infrapunakiirgust. Kuid teoretiseerida ikka võib.
Elektrilised signaalid närvisüsteemis liiguvad mööda neuronite neuriite ehk aksone. Neid
neuriite ümbritseb palju rasvataolist ainet, mida nimetatakse müeliiniks. See müeliinikest sarnaneb
elektrijuhtme plastikisolatsiooniga, mis ka kiirendab elektrilise signaali liikumist ajus. Kuid
neuronite laenglemine ei ole ümbritsevast keskkonnast isoleeritud. Kui neuron laengleb, tekitab see
enda ümbritsevas ruumis elektrivälja, nagu laetud osake. Ajus on miljoneid laenglevaid neuroneid ja
kõikide nende neuronite poolt loodud laengute väljade tugevused ( seega energiad ) on omavahel
erinevad ehk seega neuronite laengute väljad on Maailmataju teadvuse teooria järgi omavahelises
konfiguratsioonis. Ja kui kõik need väljad eralduvad neuronipopulatsioonidest, siis koos sellega ka
väljade konfiguratsioon, millel omakorda põhineb inimese teadvus ja psüühika. See tähendab seda,
et väljade eraldumine ajusüsteemidest iseenesest ei põhjusta teadvuse eraldumist ajust, vaid ajust
eraldunud väljade ( elektromagnetlainete ) omavaheline konfiguratsioon. Neuroni laenglemise poolt
tekitatud väli iseenesest ei oma mingit infot, vaid info tekitab selle neuroni laengu välja
konfiguratsioon teiste neuronite laengute väljadega. Täpselt sama on ka elektromagnetlainetega.
Teadvuse seisundi tekkimiseks oleks vajalik ( ilmselt tarvilik ) ajus olev informatsioon omavahel
sõlmida, sest ajus töötlevad näiteks objekti kuju, suurust ja värvust just erinevad ajupiirkonnad.
Informatsiooni sõlmimine on tegelikult vajalik nii teadvuse seisundi kui ka teadvuse sisu
tekkimiseks. Enamasti on see sõlmimine ka õige. See tähendab seda, et teadvustatud kujutis on alati
sõlmitud. Ka surmalähedaste kogemuste ajal kogetakse ühtset teadvuse pilti. Seepärast on alust
arvata, et just see „sõlmitud informatsioon“ eraldub ajust elektromagnetlainete omavaheliste
konfiguratsioonidena.
Informatsioon liigub närvisüsteemis ühelt neuronilt teisele närviimpulsi abil, mille olemus
seisneb laengute polarisatsiooni muutuse levimises mööda närvikiude. Kuid kehast väljumise
olekus ( ehk eksisteerides ainult kiirgusena ) on nende närviimpulsi asemel (elektromagnet)laine
sageduse ( ja seega ka lainepikkuse ) muutumise levimine lainete jadas.
Ei ole päris selge, et kas väljad eralduvad ainult peaajust ( kuid peaajust kindlasti ) või kogu
närvisüsteemi ulatuses. Peaaju funktsioonid on väga spetsialiseerunud. Väga üldiselt võttes jaguneb
peaaju suur spetsialiseerumine kahte suurde leeri: üks osa kogu funktsioonidest tegeleb
bioorganismi juhtimise ja kontrollimisega ning teine osa ainult teadvuse ja psüühikaga seonduvaga.
Ka on teada rohkesti juhtumeid kui inimesel on mõni haige siseorgan eemaldatud või asemele
97