mine“.“ Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse
aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud
füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse
mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks
etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste
aspektist. Näiteks aidata mõista, kriitiliselt hinnata ja täiustada nii individuaalse kui ka ühiskondliku
elu eesmärkide ja nende saavutamise meetodeid on humanitaarteaduste ja ka teiste sotsiaalteaduste
harude üheks fundamentaalseks „intellektuaalseks“ ülesandeks.
( Laanemäe 2007, 272-285 )
2.3 Teaduse üldine ajalugu
Teadus tekkis koos mütoloogiaga, kuid eraldus sellest aja jooksul, arenedes alles hiljem. Samamoodi oli ka teiste inimese teadvuse vormidega nagu näiteks religioon, kunst jne. Teaduse ajalugu
on läbinud palju muutusi ja „metamorfoose“, tõuse ja mõõnu. Mõned valdkonnad, mis kuulusid
kunagi teaduse koosseisu ( näiteks alkeemia, astroloogia jt ) eraldusid teadusest juba kaua aega
tagasi.
Ei ole olemas ühte nägemust sellest, kuidas jaotada teaduse ajalugu perioodideks. See on üsna
keeruline. Kuid kõige enam levinumad liigitused on tehtud just loodusteaduste vaatenurgast. Nii on
teaduse ajalugu jaotatud nelja olulise perioodi vahel.
Näiteks esimene periood teaduse ajaloos algas asimesel aastatuhandel eKr ja kestis kuni