usundites esinev tekstide mõistukõne vorm viitab selgelt sellele, et tulnukad kohandasid inimestele
enda loodud maailmafilosoofiat vastavalt inimeste arusaamise võimalustele ajas ja ruumis.
Oleks väär arvata, et kõik maailmas kunagi eksisteerinud erinevad religioonid lõid inimkonnale
just maavälised tsivilisatsioonid. See on tegelikult ainult osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli
religioonide kujunemistel oma kindel roll. Näiteks iidsetel aegadel eksisteerisid erinevate väikeste
loodusrahvaste erinevad usundid ja tuntud egiptuse usundites esinesid kuulsad Olympuse jumalad,
kellel ei olnud reaalsusega aga midagi pistmist. Kuid võib kindlalt väita, et tänapäeva maailma
suurimate religioonide kujunemistel inimühiskonnas on olnud ja ka jäänud kindel roll siiski
maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeedil Maa. Nemad on vorminud inimeste religioone ja
läbi selle ka erinevaid kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil
eksisteerib kindel seos inimühiskonnas esineva religiooniga.
1.6 Jeesus Kristus ja tema õpetused
Piibli Uue Testamendi õpetused on enamasti seotud Jeesusega – tema õpetustega ja
ülestõusmisega. Kristlik eshatoloogia seisneb usus Jeesusesse. Jeesust peetakse inimese ainsaks
lunastajaks. See tähendab seda, et kui inimesed hülgavad Jeesuse kui oma lunastaja, siis toob see
endaga kaasa nende huku. Kui aga võetakse jeesust omaks, siis lasub inimesele lõputu õndsus.
Paulus arendas kristlikku õpetust edasi. Oma arusaama „pärispatu“ kohta seostas ta Kristuse
lunastusliku osaga. Tema arusaama järgi on kõik inimesed langenud pattu pärast seda, kui Aadam
langes esimesena pattu. Me kõik satume põrgusse. Kuid Jumal on hea ja saatis