maailmapildi eksisteerimine on ilmselt võimalik ainult madala arengutasemega tsivilisatsioonis, kus
teadus ja tehnika pole väga arenenud. Seega oleks üsna ratsionaalne järeldada, et teadusliku
mõtlemisviisi puudumine võimaldab ühiskonnas religioosse maailmavaate laia levikut, mida
teaduse areng muidu pärssida võib. Ja seetõttu võib tsivilisatsiooni ( või ühiskonna )
maailmavaateline kalduvus religioossele maailmapildile näidata mingil määral ka selle
arengutaseme. Näiteks teaduse arengule eelnes inimtsivilisatsioonis just religiooni väga tugev
domineerimine.
Inimesed on uskunud Jumalasse juba tuhandeid aastaid, kuid teaduse ja tehnika plahvatuslik
areng sai alguse alles kahe kuni kolme sajandi eest. Kui tulnukad soovisid inimühiskonna arengut
kontrollida ja mõjutada just religiooni kaudu, siis tekib paratamatult küsimus, et miks tekkis
tuhandeid aastaid eksisteeriva religiooni kõrvale teaduslik areng alles viimaste sajandite jooksul.
Selle küsimuse lahendus peitub ilmselt selles, et inimtsivilisatsiooniga käib kaasas nähtus, mida me
mõistame kurjusena. Inimsugu on bioloogiliselt ja seega ka psühholoogiliselt kohati üsna
agressiivse alatooniga elutsev liik. See tuleneb otseselt sellest, et inimesed on pooleldi pärit
kosmosetulnukatest ja pooleldi pärit primaatidest ehk ahvidest ning seetõttu on inimene pooleldi
loomaliku päritoluga, mis kajastub teatud määral ka inimeste mõningates käitumis- ja
mõtlemismustrites. Teaduse arenedes kujunevad välja ka igasugused tehnoloogiad ja seda eriti
militaartehnoloogia valdkondades. Tulnukad teadsid, et inimesed on võimelised tehnika võimalusi
kurjasti ära kasutama. Üksiku näite võib siin tuua Teise Maailmasõja sündmused, mil esimest korda
inimajaloos kasutati sõjas aatompomme. Tulnukad püüavad ära hoida inimkonna arengus ennast
hävitava faasi. Islamistide terrorirünnakud Ameerikale 11. septembril 2001. aastal, aatompommide
kasutamine Teises Maailmasõjas, planeedi Maa üha suurenev keskkonna reostus ja koos sellega
kaasnev ka üleüldine kliimasoojenemine on ainult mõned näited sellest, mis kõik järgnesid pärast
suurt tööstusrevolutsiooni. Inimene on tegelikult üsna loomaliku ja barbaarse kalduvusega
mõistuslik olend. Juba praegusel ajal on rahvusvahelisel tasemel raskusi näiteks
massihävitusrelvade väärkasutamise ees. Seeõttu võibki julgelt oletada, et tulnukad ei soovinud
algselt teaduse edenemist inimühiskonnas. Teaduse ja koos sellega ka tehnoloogia edenedes võib
inimkond ka ise ühel heal päeval avastada enda tegelikku päritolu. Inimeste tehnoloogia arenedes (
näiteks ajamasinat leiutades ) võivad teadlased avastada, et inimkond on tegelikult tulnukate välja
aretatud geneetiline eksperiment. Sellisel juhul tulevad ilmsiks ka tulnukate tuleviku stsenaariumid
inimsooga, mis aga võivad ohustada