võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda „Okeanose jõge“, mis pidi ümbritsema kogu
maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast. Selle jõe
peal olev paadimees Charon pidi inimeste hingi hõbedaraha eest üle viima. Sellest tulenevalt pandi
surnutele vanadel aegadel münte suhu. Allilmas elasid surnud täiesti elutult, milles ei olnud rõõmu,
tahtmist ega eesmärki. Kuid Piibli Uues Testamendis on vähe räägitud sellest, et mis saab pärast
inimese surma.
Surmajärgse elu usuga kaasnevad ka igasugused nö. „kummituslood“ ja poltergeisti nähtused,
milles surnud käivad vahel Maa peal inimestel külas. Sajandite jooksul on inimeste subjektiivsesse
maailma tekkinud nähtused, mida me tänapäeval nimetame paranormaalseteks nähtusteks. Sinna
kuuluvad ka inimeste tundmused, mida nimetatakse dejavu-ks ja eelmiste elude mälestused. Kuna
neid nähtusi on niikuinii juba varem üsna laialt kirjeldatud ( näiteks läbi pop- ja massikultuuri ), siis
seega kirjeldame järgnevalt ühte haruldasemat ajaloos eksisteerinud juhtumit, mis viitab inimese elu
jätkumisse pärast surma. Vaatame inglise koduperenaise Jane Evansi juhtumit. Evans on kirjeldanud
oma seitset eelnevat elu ja seda hüpnoosi all olles. Oma eelnevaid elusid kirjeldades ei ole ta kunagi
eksinud ajaloolistes faktides ega ka olme detailides. Evans elas oma esimese elu 200-ndail aastail
Inglismaal ühe roomlase naisena. Teise elu elas ta juuditarina 12. aastasaja vahetusel Inglismaal
Yorki krahvkonnas. Nimeks oli siis tal Rebecca. Pärast seda elas ta 15. sajandil teenijannana ühe
prantsuse printsessi teenistuses ning 16. sajandil oli ta õuedaam Hispaanias. 18. sajandi alguses elas
ta Londonis õmblejana. Muide 18. sajandi alguses räsis Inglismaad suur katk. Kuid viimase elu (
enne praegust ) elas ta USA-s Marylandis. Ta oli siis nunn ja nimeks Grace. Ta suri 1920. aastal.
Väga paljud ajaloo ja arheoloogia teadlased on uurinud Jane Evansi kirjeldusi. Evansi juhtumit on
väga põhjalikult uuritud ja ei ole leitud mitte mingisuguseid väärinformatsioone. Evansi kirjeldused
vastavate ajajärkude maailmast on väga täpsed ja kooskõlalised ajalooliste allikatega. Teadlased on
märkinud seda, et Evansi kirjeldatud mõndasid üksikasju ei ole võimalik teada ka siis, kui lugeda
mis tahes mahus raamatuid. Selles mõttes ei ole tema kirjeldustes leitud mitte ühtegi viga.
Teadlased on üsna pikalt spekuleerinud, et dejavu tunde ja mineviku või „eelmise elu“ nägemise
võib inimesel põhjustada ajusse talletatud miljonite aastate jooksul miljardid erinevad kogemused,
mis geenide abil tänapäeva inimese ajus seletamatul kombel taasaktiveeruvad. See tähendab seda, et
aju loob üldistatuna uuesti seda, mille kohta ta oskab leida analoogiaid erinevate mälupiltide ( mis
on peidetud aju kõige sügavamatesse struktuuridesse ) ja nüüdisajal asetleidvate elusündmuste
vahel.
Tänapäeva teaduse progressi ajastul viitavad inimese elu jätkumisse pärast surma kõige
otsesemalt meditsiinis tuntud surmalähedased kogemused. Peaaegu kõik inimesed, kes on olnud
meditsiiniliselt surnud ja pärast seda uuesti tagasi ellu äratatud, jutustavad sellest, et kuidas nad on
kohtunud valgusolenditega või varem surnud inimestega. Inimesed on tundnud meeletut õnne ja
rahu ning näinud mingisugust tunnelit, milles on võimalik väga kiiresti liikuda. Kuulsad
surmalähedased kogemused meditsiinis ei ole siiski Jumaliku päritoluga ega ka üleloomulikud
nähtused, nagu sageli seda arvatakse. Näiteks inimese kehast väljumist seletab
ülitsivilisatsiooniteoorias olev kehast väljumise füüsikateooria. Kirjeldavate surmalähedaste
kogemuste taga on aga hoopis maavälise ülitsivilisatsiooni tegevus, mitte „Jumala vägi“.
Klassikaline versioon kontaktist maavälise tsivilisatsiooniga seisneb inimese kohtumises humonoid
tulnukatega, kes eksisteerivad bioloogiliste kehadena. Kuid surmalähedastes kogemustes toimub
kontakt maavälise tsivilisatsiooniga mitte klassikalisel viisil ( nagu me oleme tavaliselt UFO
juhtumites kuulnud ), vaid see toimub inimese kehavälises olekus. Niisamuti ka UFO pardal on
inimesed sattunud kehavälisesse olekusse ja siis niiviisi UFO sees ringi liikunud. Tuues välja
hulganisti paralleele surmalähedaste kogemuste ja UFO ehk tulnukate inimröövide vahel, on täiesti
võimalik jõuda järelduseni, et pärast „füüsilist“ surma jätkub inimese elu maavälises
ülitsivilisatsioonis. Veel kord öelduna tähendab see seda, et inimese elu jätkub pärast surma
maavälises keskkonnas. Ja seega elu Maa peal on inimesel tegelikult ainult ajutine. Seetõttu
esinevad ka kõik need nähtused, mis ilmnevad inimese surma ajal. Maa peal on inimeste eluiga
kaduv väike võrreldes inimesele antud igavese eluga. Vastavalt ülitsivilisatsiooniteooria kehast
väljumise füüsikateooriale jätkub elu pärast inimese surma teises kehalises vormis – energiaväljana,
milleks on elektromagnetväli.
21