ämmaemandad beebi avasüli vastu võtavad, on inimesele kindlasti rabav ja silmiavav. Sellises
olukorras tekkivaid emotsioone pole sõnadega siin võimalik kirjeldada. Kindlasti saab öelda ainult
seda, et ennast reaalselt kõrvalt vaadata pole samasugune tunne mis vaadata ennast peeglist.
Inimestel puuduvad mälestused enda sündimisest. Kuid missugune tunne oleks inimesel, kui
need mälestused kuidagi siiski eksisteeriksid? Inimese sündimine siia maailma on ju kõige tähtsam
sündmus tema elus. Miks mitte seda siis ka mäletada? Mäletada või näha enda bioloogilist arengut
seemnerakust kuni looteni ja isegi emaüsast välja tulemiseni. Need tunded, mis inimest sellisel
juhul valdavad, pole muidugi siin kirjeldavad. Näha iseennast nõndamoodi ( näiteks kaheksa nädala
vanusena ) on muidugi kummastav. Ainult reaalne ajarännak aega ja ka kohta, kus inimene sündis,
võimaldab inimesel seda kogemust üle elada. Ainult reaalsed ajarännud teevad sellised kogemused
võimalikuks. Kuidas aga inimene selliseid elamusi tajub on muidugi omaette teema.
Kuid sellise kogemuse kõrval on veel üks põnev nüans. Nimelt inimese tajumine iseenda
sündimisest – seemne rakust kuni lootearenguni ja siis emaüsast lahkumiseni ehk reaalse
sündimiseni. Selline kogemus ei ole reaalselt võimatu, kuna kehast väljumise võimalus teeb selle
võimalikuks. See on üks kõige tähelepanuväärsemaid sünniga seotud tajuaistinguid üldse. Sellisel
juhul tunnetab inimene ise reaalselt kuidas „füüsikalisest mateeriast tekib tema eksisteerimine siia
maailma“, kuidas inimene on kujunenud läbi keerulise materiaalse bioevolutsiooni. See on imeline
tunne sündimisest sellesse maailma eksisteerima ja seda täiesti reaalselt. Tegemist ei ole meelte
illusiooniga, vaid on eheda kogemusega, mille sarnast ei ole inimesel mitte kunagi varem kokku
puudet olnud. Tajuda iseenda sündimist selle protsessi algusest kuni lõpuni. See on küll reaalne
ajarännak, kuid eelkõige just vaimne ajarännak, mille korral kogetakse kõiki loote arengu faase (
näiteks olla seal väiksena märjas ja pimedas ema üsas ).
7.4 Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
Elamused ja sündmused annavad inimesele palju rohkem ( ja kauemaks ) õnne, kui pelgalt ainult
asjade ostmine. Seda on uuritud ja kindlaks tehtud. Näiteks kui inimene veedab mingi reisi kaugel
soojal maal, siis see annab palju rohkem ja kauemaks elamust kui ainult mõne asja poest ostmine.
Kuid miks see nii on? Arvatavasti sellepärast, et kui inimene ostab omale mõne kaua ihaldatud asja,
siis mõ