Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On
olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on
see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii
nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass?
Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega
tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised
mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagnetofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et
kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See
tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja
pandud. Kuid sellises „olematuses“ tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda
tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Elu mõte on elada ( eksisteerida
) ja seda tajuda ( nautida ).
Joonis 18 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle
võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse
eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi.
http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212
Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid kui inimese taju tunnetab enda
teadvuse seost Universumi reaalse olemusega, siis sellest tekibki tal uus ja imetabane
teadvuslik seisund, millest on täpsemalt kirjas Unisoofia valdkonnas. See on üldine
„armastuse ja õndsuse seisund“, mille üheks esinemisvormiks on meditsiinis teada ja tuntud
surmalähedased kogemused. Esmapilgul tundub, et see sarnaneb Jumala armastusega, mida
on kirjeldatud Piiblis. Õndsaks saamisest ja nö. „teadvuse kõrgematest tasemetest“ on
maailma religioonides üks peamisi teemasid. Piibli evangeeliumid jutustavad üsna palju
Jumala armastusest inimese vastu. Näiteks Johannese evangeeliumis 15:12 ütleb Jeesus
Kristus inimestele nõnda: „Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!“. See
tähendab seda, et kui lased Jeesusel ennast armastada on inimesel iseenesest lihtne teisi
armastada. 1 Johannese 4:16 on kirjas: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis
Jumalal on meie vastu. Jumal ON armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal
püsib temas.“ 1 Johannese 4:8: „Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal ON
armastus.“ Armastus on Jumala kõige selgem loomujoon. Johannes esimeses kirjas ütleb, et
Jumalas ei ole mingit pimedust. Ta ON valgus. Sest Tema ON armastus. Jumalat saab tundma
õppida siis, kui õpid tundma Tema armastust. Jumala armastus on ühesuunaline. Tingimusteta.
24