ärkvel olekul ja unenäol ). See tuleneb otseselt sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine tegelikult
omavahel mitte millegi poolest. Need on sarnased, kuid ometi kaks täiesti erinevat maailma.
Inimese reaalsustaju ei suuda neid omavahel eristada. Unenäomaailm erinebki pärismaailmast vaid
selle poolest, et see on enamasti fantastiline ehk sürreaalne. Näiteks võidakse näha erinevaid
koletisi, avastatakse endal mingisuguseid supervõimeid ( näiteks lendamist ) ja peale selle võidakse
näha ka tavalisi igapäevaseid asjaolusid, mida päris elus enamasti ei esine. Näiteks võib inimene
järsku avastada ennast haiglas arstina töötamast, kuid tegelikult töötab ta päriselus hoopis õpetajana.
Unenäomaailmas esinevad sündmused ei kulge alati mingisuguse tuntud mängufilmi stsenaariumi
järgi, kuid unenäos toimuv erineb peaaegu alati päriselu sündmustikega. Just sellepärast ehk selle
ebareaalsuse poolest ongi võimalik inimesel ära tunda enda viibimist unenäos. Ka pärismaailmas on
selliseid analoogseid juhtumeid, mille korral toimub inimesega midagi ebatavalist või erakordset (
näiteks võidab lotoga ebatavaliselt suure summa raha ), mis ajendab inimest arvama, et see ei ole
võimalik või arvab ennast olevat unenäos. Teadvustada unenäos unenägu või enda viibimist selles ei
ole reaalsustaju amnestia puhul võimalik, sest puuduvad sürrealismi elemendid, mille järgi siis
unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenäo reaalsus samastub ärkvel oleku omaga.
Reaalsustaju amnestia esineb inimestel ka ärkvel oleku ajal. Näiteks inimesed ei mõtle oma
igapäevast elu elades enamasti selle üle, et millises reaalsuses nad tegelikult elavad. Ilma kõrgemate
taju tundmusteta või teadmisteta ümbritseva maailma reaalse olemuse kohta nad sellest aru ei saagi.
Me peame ka ärkvel oleku ajal ümbritsevat maailma tõeliseks reaalsuseks, kuid nii see tegelikult
pole. Igapäevaselt kogetav maailm osutub tegelikult ebareaalsuseks nii nagu inimese unenägu, kui
ta ärkvele tuleb. Oma igapäevases elus me sageli ei tee vahet tõelisel maailmal ( ehk füüsikalisel
reaalsusel ) ja näival maailmal ( ehk meeltega tajutaval reaalsusel ). See tähendab ka seda, et me
kõik tegelikult eksisteerime sarnases psüühilises seisundis, mida eelnevalt nimetati reaalsustaju
amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma selliste teadmiste baasilt, mis on tal teada tõelise
maailma kohta, siis oskab ta vahet teha näilisusel ja reaalsusel.
Reaalsustaju on võimalik mõista ainult inimese teadvuslike unenäoseisundite analoogia teel, mis
oli eelnevalt kirja pandud. Näiteks virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga sellist taju efekti saavutada ei
ole võimalik. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisel maailmal pole vahet nagu oli reaalsustaju
amnestia puhul, mille korral ei tee inimene vahet unenäo reaalsusel ja tõelisel maailmal.
Unenäomaailmas esinevad sürrealistlikud elemendid, mis pärismaailmas ehk ärkvel oleku ajal ei
eksisteeri. Unenäod on enamasti looduslikku päritoluga ehk ainult inimese psühhoneuroloogiast
tulenevad nähtused, mitte tehislikud nagu näiteks inimeste poolt arvutitega loodud reaalsus.
Virtuaalreaalsust luuakse aga just tehnoloogiliste vahenditega, mis võib olla näiteks arvutiga loodud
tehismaailm. See, mis pakub meile loodus, on palju ehedam ja isegi „fantastilisem“ kui see, mida
saadakse tehnoloogilisel teel. Virtuaalreaalsus, mis on loodud näiteks arvutite tehnoloogiaga, ei
anna mitte kunagi sellist reaalsustaju efekti, mida annavad meile just teadvuslikud unenäoseisundid.
Üks on looduslik ja teine tehnilise päritoluga nähtus. Kuid väga range käsitluse korral on tegelikult
ka teadvuslikud unenäoseisundid samuti tehislikku laadi nähtused, mille korral on tegemis