Maailmataju 31 Jan. 2016 | Page 183

filmist ühe kaadri välja lõikame ( ehk ühe pildi filmiribalt ära lõikame ), siis teised kaadrid ( ehk pildid filmiribal ) ju jäävad sellegipoolest alles. Täpselt sama võib olla tegelikult ka vanaema paradoksiga. Näiteks vanaema ei suregi, kui minevikus teda tappa ja ei sure ka ajarändur ise. 4. Kui oma vanaema minevikus tappa ja mingisugusel tundmatul põhjusel siiski ajarändur sureb ( näiteks silmapilkselt haihtub ), siis tekib selline küsimus, et kas energia jäävuse seadus enam ei kehtigi? Ajarändur ise on füüsikalises mõttes suur kogus energiat ( ehk massi ), mis enda vanaema ära tappes lihtsalt „õhku haihtub“. Energia ei saa ju kaduda ega tekkida vastavalt tuntud energia jäävuse seadusele. Sellisel juhul peab see energia muutuma millekski teiseks energiaks. 3.9 Kokkuvõtteks Universaalmehaanika on oma olemuselt ajas rändamise teooria järeldused Universumi füüsikalise eksistensi kohta. See on kui ajas rändamise teooria edasiarendus. Siiani kirjeldasid igasugused füüsikateooriad ja füüsikaharud ainult teatud osa Universumi üldisest funktsioneerimisest. Universumit üldiselt või selle olemust kirjeldada ei ole siiani suutnud ükski teaduslik teooria. Järgnevalt näitamegi kindlas ideelises järjekorras, et kuidas Universumi füüsikaline põhiolemus füüsikateadusest rangelt ja täpselt välja tuleb: 1. Kui kehade liikumiskiirused on väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis ja nende massid on samuti väga väikesed võrreldes planeetide massidega, siis toimuvad füüsikalised nähtused tavaruumis K. Aeg ja ruum on olemas ja nende teisenemisi ei toimu. Sellisel juhul kehtib klassikaline mehaanika. 2. Kui aga kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis või nende massid on väga suured ( võrreldavad juba planeetide massidega ), siis toimuvad aja ja ruumi teisenemised ehk nende eksisteerimiste lakkamised. Sellisel juhul toimuvad füüsikaliste kehade „siirdumised“ tavaruumist K hyperruumi K´. Seda tõestab meile ajas rändamise teooria, millel baseerub omakorda relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. 3. Väljaspool aegruumi ehk hyperruumis K´ on võimalik teleportreeruda ajas ja ruumis. Seda tõestas meile ajas rändamise teooria. Näiteks mikromaailma osakesed teleportreeruvad aegruumis ja seetõttu esinevad osakestel kvantmehaanika seaduspärasused nagu me seda eespool tõestasime. 4. Füüsikaliste kehade ajas rändamise võimalus näitab selgelt seda, et aega ja ruumi Universumis tegelikult ei eksisteerigi. Näiteks Universum on tegelikult ajatu, sest selles saab liikuda nii edasi kui ka tagasi. 5. Sellest tulenevalt ei eksisteeri Universumis ka liikumist, sest tavaruumi K liikumine hyperruumi K´ suhtes pole tegelikult mitte midagi muud kui see, et erinevad hyperruumi punktid ( mööda x-dimensiooni ) on samas ka erinevad ajahetked. See loobki liikumise illusiooni Universumis, mis sarnaneb filmi tekkimisega kinemat