Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk
=
=
See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest.
Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest.
( Lorents 1998, 257-263 ).
3.5 Ajatu Universum
Tavalise inimese jaoks on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kui aga
liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ning esile tuleb ainult oleviku ajavorm.
Näiteks minevikus asetleidnud sündmused ei toimu ajaränduri jaoks enam minevikus, sest ta on ju
liikunud ajas minevikku. Seetõttu kehtib temale ainult oleviku ajavorm ja selles mõttes on
Universum ise tegelikult ajatu. See tähendab seda, et aega ei eksisteeri, millest järeldub omakorda
veel üks tõsiasi. Nimelt igasugune liikumine Universumis on seotud ajaga – täpsemalt öeldes
ajavormidega nagu näiteks minevik, olevik ja tulevik. Näiteks keha liikumise kiiruse kirjeldamiseks
kasutatakse alghetke, hetkkiiruse ja lõppkiiruse mõisteid. Kui aga Universum on oma olemuselt
tegelikult ajatu ( s.t. eksisteerib ainult oleviku ajavorm ), siis Universumis nähtavat liikumist ei ole
tegelikult olemas. See on illusioon, mis tuleneb sellest, et eksisteerib ainult oleviku aja liik ja
seetõttu minevikku ega tulevikku ei ole tegelikult olemas. Universumis nähtavad sündmused ja
protsessid pole tegelikult liikumises. Kogu meie teadaolev Universum on seega tegelikult paigal
olekus. Nähtav liikumine Universumis on ainult näiline ehk illusioon. Just aja ( ja seega ka ruumi )
näiline olemasolu loovadki kõige liikumise illusiooni.
Igapäevaselt elav inimene liigub pidevalt ruumis ühest ruumipunktist teise. Kuid ajarändur liigub
ajas ( s.t. hyperruumis ) ühest ajahetkest teise, mis füüsikaliselt on analoogiline ruumis liikumisega
ühest ruumipunktist teise. Sellest tulenevalt eksisteeriv