=
=
=
=
=
=
=
kust on võimalik leida elektrilaengu q suuruse väärtus:
= (
=
(
kus ɛ0 on ligikaudu 8,85 * 10-12 C2/Nm2, vaakumis on ɛ väärtus 1. Õhus on ɛ aga 1,00057 ja seda
siis ainult 200C juures. Õhk on peaaegu võrdne vaakumiga.
Elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisondi raadiuse r avaldis
=
sõltub tegelikult elektrivälja potentsiaalist φ järgmiselt:
=
=
=
=
=
=
=
=
Viimane valem näitab täiesti selgelt, et elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisondi raadiuse r
avaldis sõltub peale laengu q suuruse ka veel elektrivälja potentsiaalist φ. Sarnaselt elektrivälja
potentsiaalile mõjutab aegruumi kõverust ka gravitatsioonipotentsiaal. Näiteks gravitatsiooniline aja
dilatatsioon t sõltub tegelikult gravitatsioonipotentsiaalist φ:
=
=
+
Gravitatsioon on oma olemuselt aegruumi kõverdus ehk seda kirjeldatakse aegruumi geomeetriaga.
Gravitatsiooniväli ei ole energiaväli, sest see ei sisalda energiat ehkki keha omab potentsiaalset
energiat gravitatsiooniväljas. Elektrivälja potentsiaal näitab potentsiaalset energiat, mida omab välja
antud punktis positiivne ühiklaeng. Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaaligradiendiga: E = - gradφ. Skalaarse funktsiooni φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles
funktsioon kasvab kõige kiiremini. Elektrivälja tugevus E näitab ka elektrivälja energiat W:
=
130