tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga järgmine:
h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s.
Kompleksarvud kvantmehaanikas
Schrödingeri võrrand
+
=
sisaldab imaginaarühikut ja seega on selle võrrandi kõik lahendid üldiselt kompleksarvuliste
väärtustega. Arvestada tuleb ainult võrrandi reaalosa. Kompleksarve ei ole võimalik järjestada.
Kompleksarvud füüsikas ise ei oma tegelikult füüsikalisi tähendusi, vaid tuleneb ainult
matemaatikast. Paljud füüsika võrrandid kirjutatakse sageli komplekskujul, sest siis on lihtsam
sooritada arvutusi ( näiteks tuletusi ja integreerimist ). Kuna Schrödingeri võrrand on
kvantmehaanika põhivõrrand, mis on ka komplekskujul, siis peaaegu ka kõik teised
kvantmehaanika matemaatilised avaldised on kompleksed. Näiteks x-telje positiivses suunas leviva
tasalaine võrrand
(
=
esitatakse ka komplekskujul:
(
=
Osakeste määramatuse seosed
Osakesed teleportreeruvad ajas ja ruumis. Sellest tulenevalt käitub osake lainena. Tuntud
määramatuse seosed tulenevad just osakese lainelistest omadustest. Osakest on võimalik kirjeldada
lainepaketina, mis on ruumis lokaliseeritud ja mida on võimalik esitada teatud lainepikkusega
siinuseliste lainete superpositsioonina. Järgnevalt näeme seda, et mida suurem on superpositsiooni
lainearvude vahemik, seda kitsam on lainepakett. See kehtib ka vastupidisel juhul. Lainearv ja
impulss on omavahel seotud.
Alustame Fourier´i integraalist. Fourier´i integraal on Fourier´i rea üldistuseks mitteperioodiliste
funktsioonide juhule. Ühe muutuja funktsiooni f(x) Fourier´i integraal on
(
=
(
g(k) funktsioon on f(x) funktsiooni Fourier´i pööre, mida on võimalik f(x) funktsiooni kaudu välja
arvutada järgmiselt:
(
=
(
Praeguses näites vaatame aga teatud kindlal ajahetkel olevat lainepaketti. Lainepaketi kuju on
võimalik esitada Gaussi jaotusena:
( =
σ nimetatakse dispersiooniks, mis iseloomus