=
kirjutame teistmoodi välja nii
=
kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise
energia summa on aga järgmine:
=
+
=
ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha
relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia ja
seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud välise välja
olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas.
Teada on seda, et kõik energiad liigituvad potentsiaalseks või kineetiliseks energiaks. Sellest
tulenevalt tekib küsimus, et mis liiki kuulub seisuenergia E = mc2? Mis energiaga õieti tegemist on?
Kõik kehad eksisteerivad tavaruumis, milles eksisteerib aeg ( ja ruum ). Aeg kui kestvus on pidevalt
„liikuv“. See tähendab, et aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat.
Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ka aja suhtes ( s.t. me kõik liigume ajas tuleviku
poole ), kuid aeg ei ole mingisugune objekt. Sellest võibki tulla see seisuenergia E = mc2 kõikidele
kehadele Universumis. See tähendab seda, et energia mc2 on oma olemuselt siiski keha „kineetiline
energia aja suhtes“. Kõik kehad ju liiguvad hyperruumi K´ suhtes, sest tavaruum K liigub
hyperruumi K´ suhtes kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on kineetiline energia ja seega ka
mass. Niimoodi võib energia mc2 olla kineetiline energia „liikuva hyperruumi suhtes“ ehk E = mc2
on keha aja suhtes eksisteeriv energia.
1.2.3 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
1.2.3.1 Sissejuhatus
Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loomist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inertsiaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioonijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on seepärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria.
Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsiibile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed
katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust ehk võrdsust, kuid seda ainult teatud piirini:
,
milles mg = m. Täpsemate mõõtmeteni ei ole veel lihtsalt saadud. See näitab selgelt seda, et gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Näiteks keerleva kosmoselaeva
tsentrifugaaljõud tõukab kehad kosmoselaeva välisseinte poole. Sein muutub keerlevas
76